• Õpioskuste talgud

    Õpioskuste talgud 9. mail 2026 Võistlust korraldab igal aastal Tallinna Ülikool. Üleriigiline talgupäev toimub üldhariduskoolide 5. klasside 5-liikmelistele rühmadele kevadsemestril. Lahendatavate ülesannete pearõhk on otsitava teabe määratlemisel ja selle käsitlemise oskustel. Oluline on tunda erinevate teatmeteoste ülesehitust, leida tundmatu teose kasutamise juhised, valida ülesande lahenduse leidmiseks sobiv raamat või muu allikas. Kasutatakse mitmesuguseid teatmeteoseid ja erinevad töövahendid. Osa ülesandeid lahendatakse arvuti abil. Loe lähemalt õpioskuste talgute lehelt Võistlust korraldab Tallinna Ülikool, võistlust toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, kirjastus Koolibri.

  • TalTechi koolimatemaatika olümpiaad

    TalTechi koolimatemaatika olümpiaad pakub rakenduslikku väljakutset gümnasistidele 2026. aasta kevadel toimub juba kuuendat korda TalTechi koolimatemaatika olümpiaad. Osalejate arv kasvab iga aastaga, mis kinnitab, et gümnasistid soovivad panna oma teadmised proovile ülesannetes, mis nõuavad sisulist arusaamist ja loogilist mõtlemist. TalTechi koolimatemaatika olümpiaad on mõeldud eelkõige 12. klassi õpilastele, aga osaleda võivad kõik gümnaasiumiõpilased. Koolimatemaatika olümpiaadi üks eesmärk on äratada õpilastes sügavamat huvi matemaatika vastu. Oleme soovinud rõhutada matemaatika rakenduslikku väärtust ja siduda koolimatemaatikat rohkem praktiliste ülesannetega. Selleks on koolimatemaatika olümpiaadil lahendamiseks pakutud ülesandeid, mis on rohkem seotud praktilises elus ette tulevate küsimustega. Ülesannete lahendamise juures ei ole vaja teada väga…

  • Festivali „Koolitants 2026“ lõppkontserdid

    Festivali „Koolitants 2026“ maakondlikud tantsupäevad on lõppenud ning mai alguses jõuab Jõhvi kontserdimaja lavale läbilõige Eesti noorte tantsuhuvihariduse aastast. Veebruarist märtsini toimus üle-eestiline festival 11 kontserdipaigas 18 kontserdiga, tuues lavale väga erineva tausta, taseme ja lähenemisega tantsud. Festivali regionaalne formaat võimaldas näha, kuidas kujuneb noorte tantsukultuur eri Eesti paigus  väiksematest keskustest suuremate linnadeni. Maakondlikel tantsupäevadel nähtud tantsude põhjal tegi lõppkontsertidel esinevate laureaatide valiku žürii koosseisus Kristiina Vilipõld, Igor Lider ja Daniela Privis. Žürii valitud tantsud moodustavad mitmekesise, kuid selgelt läbimõeldud terviku, kus tehnilise soorituse kõrval on esil ka idee, dramaturgia ja autoripositsioon. Festivali „Koolitants 2026“ lõppkontserdid toimuvad  Jõhvi kontserdimajas: Laupäeval,…

  • Perepäev Narvas

    Laupäeval, 9. mail kell 11–15 toimub Narva Stockholmi väljakul kogukondlik perepäev, mis on osa Euroopa nädala tähistamisest Narvas. Sündmus on suunatud nii kohalikele elanikele kui ka külalistele ning pakub mitmekesist programmi kogu perele. Eesti keele maja juhi Anna Farafonova sõnul on Euroopa päeva perepäev eelkõige koosolemise aeg, mis on mõeldud lastele, noortele, vanematele ja vanavanematele. “See on võimalus hetkeks peatuda, olla koos, märgata üksteist ning kohtuda oma kogukonnaga,” ütles Anna Farafonova. Ida-Virumaa kogukondlike tegevuste projektijuht Jevgeni Timoštšuk märgib, et perepäev Narvas toimub küll alles teist aastat, kuid selle eesmärk on kujuneda kestvaks traditsiooniks. “See päev toob kokku Ida-Virumaa erinevad kogukonnad…

  • Kevadine aiapäev Eesti Vabaõhumuuseumis

    Kevadine aiapäev Eesti Vabaõhumuuseumis Kevadine aiapäev on haridusprogramm, mida pakume ajavahemikus 11.05–28.05 ning selle programmi jooksul saab teada, kuidas kasutada erinevaid aiatööriistu, millised on erinevad seemned ja kuidas üldse üks taime kasvatamine käib. Õpilane saab ka ise peenart teha ning seemne mulda pista, et sellest endale päris oma taim kasvatada. Broneeri siit 

  • Õpiring: Läbipõlemine kui lähtepunkt

    Noorsootöötajate õpiringid on veebipõhised kohtumised, kus noorsootöötajad üksteiselt õpivad. Õpiringide eesmärk on kogemuste vahetamine ning noorsootöötajate professionaalsuse toetamine. 12. mail kell 10–11.30 toimub õpiring, mille fookus on läbipõlemise ennetamine ja käsitlemine noorsootöös kui süsteemses probleemis, mitte individuaalses ebaõnnestumises. Kohtumist viib läbi Ilona Tint. Info

  • Koolitus “Karjääriõppe lõimimine aineõppega”

    Koolitus “Karjääriõppe lõimimine aineõppega” Tallinn, kaks õppepäeva 13. mail ja 8. juunil, info ja registreerimisvõimalus siit lingilt. Jõhvi, kaks õppepäeva 23. septembril ja 7. oktoobril, info ja registreerimisvõimalus siit lingilt. Pärnu, kaks õppepäeva 3. ja 25. novembril, info ja registreerimisvõimalus siit lingilt. Tartu ülikooli tasuta koolitused õpetajatele pakuvad praktilisi ja tõenduspõhiseid võtteid, kuidas õpilastele tuleviku ees tuntavat ebakindlust teadlikumalt ja süsteemsemalt oma ainetundides käsitleda. Koolitustel jagatakse parimaid praktikaid, mis aitavad tulemuslikumalt toetada noorte karjääriteekonna kujunemist ja suurendada õpilaste teadlikkust oma tulevikuvõimalustest.

  • Euroopa doktorantide päev

    13. mail tähistatakse Euroopa doktorantide päeva, mille eesmärk on inspireerida doktorantuuri astuma, suurendada tööandjate teadlikkust doktorikraadi väärtusest ja tutvustada doktorikraadiga inimeste karjäärivõimalusi. Eestis on doktorikraad praegu umbes 1%-l tööealisest elanikkonnast. Kuigi viimastel aastatel on doktorikraadiga inimeste osakaal jõudsalt suurenenud, jääb see siiski tuntavalt maha Põhjamaadest, mida iseloomustab teadus- ja innovatsionimahukas majandus. 2022. aasta doktoriõppe reformi tulemusel töötavad doktorandid nüüd ülikoolides nooremteaduritena, kel on tagatud töölepinguga Eesti keskmine palk ja sotsiaalsed tagatised. Viimastel aastatel on suurenenud nii doktorantide kui ka doktorantuuri lõpetajate arv. Doktorikraadiga spetsialiste töötab üha rohkem nii avalikus kui ka erasektoris ning ülikoolid teevad aina tihedamat koostööd tööandjatega – see väljendub muu hulgas teadmussiirdedoktorantide arvu järkjärgulises kasvus. Eesti doktorikooli projekti üldkoordinaatori Monika Tasa sõnul on doktorikraadiga inimesed vajalikud kõikides valdkondades, kus on vaja kriitilist ja loomingulist mõtlemist, et lahendada keerulisi probleeme. „Doktorantuuri lõpetanud inimesed pakuvad uut teadmust, teevad koostööd nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning mõjutavad teaduse, ettevõtluse ja avaliku sektori arengut. Just doktorantuuris kujunevad välja eksperdid, kes suudavad muutusi ellu viia ja neid avalikkusele selgitada,” ütles Tasa. Eesti doktorikooli eestvedamisel…

  • Seminar tehisaru mõjust haridusele

    Riigikogus arutatakse tehisaru mõju haridusele Riigikogu kõrghariduse toetusrühm korraldab koostöös Tartu Ülikooli eetikakeskusega Riigikogus seminari, kus arutletakse tehisaru pakutavate võimaluste ja väljakutsete üle hariduses. Kõrghariduse toetusrühma juhi Margit Sutropi sõnul mõjutab tehisaru juba täna märkimisväärselt õppimist ja õpetamist ning seminaril otsitakse vastuseid küsimusele, kuidas neid muutusi targalt suunata. “Aruteludes keskendutakse muu hulgas sellele, kuidas toimib TI-Hüppe õpirakendus gümnaasiumis, millised eetilised, juriidilised, sotsiaalsed ja tehnilised riskid kaasnevad tehisaru kasutamisega ning mida näitavad uuringud Eesti noorte valmisoleku kohta kasutada tehisaru õppetöös,” ütles Sutrop. Seminaril käsitletakse nii hariduspoliitilisi valikuid, TI-Hüppe algatust kui ka noorte tegelikke tehisaru kasutamise praktikaid eesmärgiga mõtestada, milline võiks olla…

  • Seminar „Emotsioonide arengumustrid Eesti kultuuris“

    13. mail toimub Eesti kirjandusmuuseumis seminar „Emotsioonide arengumustrid Eesti kultuuris“. Seminar toimub samanimelise teadus- ja arendusprojekti raames (EKKD-III5, rahastaja – Haridus- ja Teadusministeerium). Projekti osalejad tutvustavad seminaril, kuidas emotsioonide ja nende väljendusviiside kultuurimustrite kujutamine erineb žanrite (elulugude, muistendite, kogumisvõistlustele laekunud materjalide ja regilaulude) ning ajaperioodide lõikes. Samuti tutvustavad nad eesti keele emotsioonisõnastikku ja selle rakendamist tekstianalüüsis ning arutlevad selle üle, kuidas saab arvutuslikke analüüsimeetodeid ja -võtteid kasutada kultuuripärandi uurimisel. Lisaks projekti osalejatele esitavad oma emotsioonidega seotud uurimistulemusi ka Kuldar Taveter (Tartu Ülikool) ning Tartu Ülikooli heaoluteaduste tippkeskuse esindajad. Seminar avab värske perspektiivi emotsiooniuuringutele, näidates, kuidas emotsioone väljendatakse mitte ainult isiklikul…