Sündmused

Teisipäeval, 7. aprillil algusega kell 16.15 peab Tartu ülikooli materjaliteaduse professor Vambola Kisand ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Antimikroobsete pinnakatetega kutsumata külaliste vastu“. Veebiülekannet saab jälgida UTTV-st. Tartu ülikooli materjaliteaduse professor Vambola Kisand ütles, et antibiootikumiresistentsete bakterite kiire levik ja nende põhjustatud terviseprobleemide järsk kasv on maailmas hüppeliselt suurendanud huvi antimikroobsete pindade ja pinnakatete vastu. Need peavad ühest küljest mikroobe hävitama või nende paljunemist pidurdama, teisalt olema inimesele ohutud. „Näiteks aitavad sellised pinnakatted takistada antibio otikumiresistentsete bakterite levikut, kui kasutada neid avalike ruumide esemetel (ukselingid, lülitid, käepidemed), mida inimesed sageli puudutavad. Samuti on antimikroobsete pinnakatete kasutamine põhjendatud haiglates ja hooldekodudes, kus viibivad nõrgenenud…

8.–10. aprillini toimub Tartus Eesti Rahva Muuseumis ja Tartu ülikoolis Eesti humanitaarteaduste aastakonverents, kus kolme päeva jooksul käsitletakse humanitaarteaduste maailmaid ja nende piire. Esmakordselt antakse koostöös Eesti TA-ga välja Eesti humanitaarteaduste aastapreemiad. Konverentsi pealkirja “Hic sunt dracones. Humanitaarsed maailmad” alla koondub muljetavaldav hulk teemasid – 42 ettekandepaneeli 252 suulise ettekandega, lisaks 19 posterettekannet, üheksa ümarlauda ja neli praktilist töötuba. Peaesinejateks on Tartu ülikooli arheokeemik Ester Oras, kirjandusteadlane Jaak Tomberg ning Underi ja Tuglase kirjandusinstituudi latinist Kristi Viiding. Teemade valik näitab, et humanitaaride maailm on avar – siin on tavapärast ja tavatut, teemasid, mis seovad erinevaid erialasid, jõuavad humanitaaria piiridele ja ületavad…

Haridus- ja noorteamet koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga korraldab roheoskuste programmi lõpukonverentsi “Roheoskused – tegudest tulevikku”  8. aprillil  Tallinnas kruiisiterminalis. Konverentsi info  

Noortekirjanduse päev Tallinna Südalinna raamatukogus 8. aprillil kl 11–15.30. Info

Leiutajate ralli võidusõit toimub kahes vanusegrupis – 4.–6. klassi ja 7.–9. klassi õpilastele. Kummagi vanusegrupi võitjat premeeritakse 500-eurose auhinnareisiga vabalt valitud sihtkohta. Vastavalt leiutajate ralli reeglitele võib võistkond koosneda 3–5 liikmest ning juhendajast. Meeskonnad peavad arendama ja ehitama liikuri, mis läbib etteantud vahemaa võimalikult kiiresti.  „Leiutajate ralli on praktiline, õpetlik ja põnev kogemus,“ ütles „Rakett69“ produtsent Kalev Smidt. „Lisaks inseneeria teadmistele arendab see ka väga olulisi sotsiaalseid oskusi, nagu koostöö- ja juhtimisoskus, ning näitab, kui palju on võimalik saavutada katsetamise ja nutika mõtlemisega.“ „Võistlustele on väga oodatud osalema tüdrukud ja erinevate emakeeltega noored. Tänapäeval on inseneeria just see valdkond, mis…

 9. aprillil kl 16–17.30 on kõik huvilised oodatud osalema Tartu ülikooli kestliku arengu keskuse veebiarutelul „Kas haridus muudab käitumist?“. Üritust saab jälgida UTTV keskkonnas.  Eestlased on hariduse usku. Veel hiljuti pidasime seda kõige lootustandvamaks abinõuks keskkonnaprobleemide lahendamisel. Ometi näitavad viimatised Eesti inimarengu aruande andmed midagi ootamatut: kõrgem haridustase ja parem elujärg ei taga kestlikumat käitumist – vastupidi, need võivad liigset tarbimist hoopis suurendada. Miks on eestlased kõige kliimaskeptilisem rahvas? Milline on hariduse roll keskkonnateemade käsitlemisel ja kestliku käitumise kujundamisel? Millised on realistlikud ootused koolidele ja ülikoolidele? Kes peaks esimesena muutuma – üksikisik või süsteem? Inimarengu aruande peatüki „Kestlikkus hariduse peeglis“…

Soome keele olümpiaad Soome keele olümpiaadi korraldab Tartu Ülikool koostöös Soome Instituudi ja Tallinna Ülikooliga igal aastal. Olümpiaadist võivad osa võtta üldhariduskooli 9.–12. klassi õpilased ja kuni 20-aastased kutsekooli õpilased. Olümpiaadist osavõtja ei tohi olla Soomes koolis käinud v.a algkooli 1.–4. klass), tema emakeel ei tohi olla soome keel ja ta peab olema õppinud põhikoolis või gümnaasiumis või kutsekoolis soome keelt. Eelvoorus on test, lõppvooru kutsutakse 30 õpilast. Lõppvoorus on nii kirjalikke kui suulisi ülesandeid. Lõppvoor  10.04.2026.  

Maateaduste olümpiaad 11. aprillil 2026. Info

Õpetajate rahvatantsufestival Viljandis Tänavu toimub 26. õpetajate rahvatantsufestival Viljandis 11. aprillil 2026. a. Festivali korraldab Paalalinna kooli rahvatantsurühm Kelluke koostöös Viljandi Jakobsoni kooliga. Õpetajate rahvatantsufestivalide korraldamise mõtte ja idee autor on tänaseks manala teele lahkunud Kohtla-Nõmme tunnustatud eesti keele ja rahvatantsuõpetaja Urve Kilk. Kakskümmend kuus aastat tagasi algatatud mõttest ja tegevusest on saanud traditsioon. Õpetajad, kes on huvitatud ja tunnevad end koduselt eesti rahvatantsu tantsides, alustavad sügiseti. Eesmärk on osaleda oma maakonna, piirkonna ja vabariigi pidudel. Samasse tööplaani mahub ka õpetajate rahvatantsufestival.

Maateaduste olümpiaad on gümnasistidele mõeldud loodusteaduslik võistlus, mis pakub rakenduslikke ja loomingulisi ülesandeid, mille eesmärk on mõista Maad ühe tervikliku süsteemina. Olümpiaad hõlmab valdkondi nagu geoloogia, meteoroloogia, okeanograafia ja keskkonnateadused. Ülesannete edukas lahendamine eeldab teadmisi põhikooli ja gümnaasiumi geograafia, füüsika ja keemia õppekavast ning hea analüüsivõime olemasolu. Mõnedes valdkondades, nagu näiteks geoloogias, on ülesannete temaatika laiem geograafia õppekavas käsitletavast. Süvendatud tähelepanu leiavad sealhulgas geoloogilise aja, Maa süvaprotsesside, keskkonnamuutuste ja maapõueressurssidega seotud teemad. Olümpiaadi ülesannetes pööratakse tähelepanu eelkõige loodusteadusliku uuringu olemuse avamisele, probleemide lahendamise ja järelduste tegemiste oskuste arendamisele. Väiksem osakaal on erinevate valdkondadega seotud faktiteadmistel. Olümpiaad toimub ühes voorus ning võisteldakse ühes…

Laupäeval, 11. aprillil on rahvusvaheline aeglase kunsti päev. Muuseumiühing kutsub huvilisi sel päeval muuseumidesse nautima aeglast vaatamist, süvenemist  ja taastuma tähelepanuväsimusest. Aeglase vaatamise päev (Slow Art Day) on maailmas ellu kutsutud, et muuta seda, kuidas inimesed kunsti kogevad. Aktsiooni eesmärk on aeglustada tempot, süvendada kunstikogemust, muuta kunst kättesaadavamaks ja tuua inimesed taas hetke. “Uuringud on näidanud, et muuseumis käimine kutsub inimeses esile rõõmu ja elevust, leevendab stressi, annab uusi faktiteadmisi ning soodustab loovust ja inspiratsiooni. Üha kiirenev elutempo ei lase meil maailma ja meid ümbritsevat enam täiel määral kogeda. Me lihtsalt ei jõua. Hea, et on loodud päev, mil saame…

Tehisaruolümpiaad 2024. aastal osales Eesti meeskond esimest korda rahvusvahelisel tehisaru (IOAI) olümpiaadil. 2025/2026. õppeaastast korraldab TÜ teaduskool koostöös sponsoritega Eestis tehisaru olümpiaadi. Eesmärgiks on avastada ja arendada tehisarus võimekaid õpilasi. Eesti tehisaru olümpiaad on kolmevooruline, koosnedes lahtisest võistlusest, teisest ja lõppvoorust. Olümpiaadil võivad osaleda ja võistelda kõik Eesti kooliõpilased, kes ei ole asunud omandama kõrgharidust, ja on 15. augustiks 2026 alla 20-aastased. Lahtine võistlus  12.–18. jaanuar 2026 Registreerimine 15.12.2025–05.01.2026 kell 12 Teine voor  2.–8. märts 2026 Lõppvoor  11.–12. aprill 2026