“Kobras” on üldhariduskoolide õpilastele mõeldud informaatikaviktoriin, mille teemaderingi mahuvad küsimused arvutiteadusest, loogikast, arvutite riist- ja tarkvarast, infoturbest, arvutieetikast, arvutus- ja sidetehnika ajaloost ning informatsiooni mõistmisest ja tõlgendamisest üldisemalt. Viktoriin ei eelda programmeerimisalaseid eelteadmisi. Ülesannete lahendamiseks on aega üks koolitund (45 minutit). I voor toimub 2024/2025 õppeaastal 4.11.2024–15.11.2024 Teaduskooli viktoriinide keskkonnas. Alates 2023/24. õppeaastast peetakse arvestust neljas vanuserühmas: benjaminid (5.–6. klass), kadetid (7.–8. klass), juuniorid (9.–10. klass) ja seeniorid (11.–12. klass). Viktoriini I voor peetakse novembris veebi teel. Iga rühma parimad kutsutakse viktoriini II vooru ja huvipäevale Tartus. Jooksev lisainfo, samuti eelmiste aastate ülesannete ja tulemuste arhiiv viktoriini veebilehel.

Eesti Muusika Nädal: viis kontserti eesti tippmuusikaga parimas esituses Tänavuse Eesti interpreetide festivali Eesti Muusika Nädala kontserdid toovad kuulajateni eesti tippmuusika, mida esitavad kokku 42 tunnustatud interpreeti nii solistidena kui ka mitmekesistes ja põnevates koosseisudes. Festival kutsub ajarännakule läbi eesti professionaalse heliloomingu, andes eri põlvkondade interpreetidele võimaluse koos lavalaudadel särada. 11.–15. novembrini toimuva festivali kavas on kolm autoriõhtut, kus esitatakse Jaan Räätsa, Raimo Kangro ja Jüri Reinvere loomingut ning kaks teemakontserti: „Virmalised“ ning „Õpetajalt õpilasele“. Kontserdid toimuvad algusega kell 19.00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) suures saalis, teemaõhtu „Virmalised“ leiab aset Heino Elleri Muusikakooli Tubina saalis Tartus. 11. novembril toimuvale…

13.11 kell 16 Distantsilt targemaks: “Kui sina ei tegele mainega, tegeleb maine sinuga!”, pane ennast kirja https://koolitus.edu.ee/training/13697 Seminaril räägime, mis imeloomad need maine ja kuvand on, kuidas nad tekivad ning miks need üldse olulised on. Samuti kuuleme kuidas saab ise oma (ameti) mainega teadlikult tegeleda ja miks see vajalik on.

Andreas Ventsel räägib inauguratsiooniloengul heidutuse semiootikast ja Eesti julgeolekust  Kolmapäeval, 13. novembril kell 16.15 peab Tartu Ülikooli poliitika- ja sotsiosemiootika professor Andreas Ventsel ülikooli muuseumi valges saalis inauguratsiooniloengu „Heidutuse semiootika ja strateegiline kommunikatsioon julgeoleku valdkonnas“.  Heidutus tähendab julgeolekupoliitikas seda, kui vastaspoolt püütakse plaanitavast kõrvale kallutada. Selle eesmärk on hoida vastast mingit tegevust sooritamast, ähvardades teda liiga suurte kulude või kahjudega. Oma strateegia väljatöötamise kõrval on julgeoleku mõttes sama tähtis hinnata vastase heidutuse usutavust ja tõhusust. Hübriidkonfliktide puhul on heidutuse roll laiem, hõlmates sõjaliste meetmete kõrval ka meedia ja kommunikatsiooni kaudu üles ehitatud narratiive. „Tänapäeval käib konfliktide kujundamine, õigustamine ja vastase…

Viivi Luik meenutab nõukogude aja keerulisi olusid Tartu linnamuuseumi vestlusõhtul Tartu linnamuuseum kutsub 13. novembril vestlusõhtule kirjanik Viivi Luigega, kes on oma loomingus ilmekalt kirjeldanud nõukogude aja olusid. Kirjanikuga vestleb kirjandusteadlane Eve Pormeister, sõna saab ka publik. Vestlusel keskendutakse peamiselt okupatsiooniaja õhkkonnale ja hakkamasaamisele kitsastes oludes. Vastuse saavad jooksvalt kerkinud küsimused. Jutuajamise raskuskeskme võtab kokku Leonhard Lapini tsitaat, mis konkreetses kontekstis käis küll kunstnik Andres Toltsi kohta, kuid laiemalt vaadatuna sobib iseloomustama väga paljude tolleaegsete nooremate eestlaste hoiakuid: „Ta (nad) vaatleb (vaatlevad) nõukogude maailma kui midagi ajutist, rasket haigust, mis tuleb lihtsalt läbi põdeda.” Kohtumine Viivi Luigega kuulub näituse „Peedist…