Haridushäkaton ootab eestikeelsele õppele ülemineku ideede testijaid Eesti Keele Instituut koos haridusinnovatsiooni ettevõtteid esindava EdTech Estoniaga kutsub osalema 11. ja 12. detsembril Tallinnas Vabamu muuseumis toimuval 36-tunnisel haridushäkatonil. Tähtajaks esitati 27 ideed, millele oodatakse järgmisena testkasutajateks nii õpilasi kui õpetajaid ja nii haridustöötajaid kui ka keeleõppe praktikuid. Eesti Keele Instituudi direktori Arvi Tavasti sõnul on hariduses korraga toimumas kaks suurt muutust: üleminek eestikeelsele õppele ja haridustehnoloogia kiire areng. „Häkaton kui järeleproovitud formaat innovatsiooni soodustamiseks toob need kaks kokku ühte ruumi. Eesmärk on üheskoos genereerida tehnilisi lahendusi, mis teeksid ülemineku sujuvamaks meie õpilastele, ja mida saaks eduloona eksportida ka teistesse riikidesse,“…

Europassi kommik: kvalifikatsiooniraamistiku rakendumine ja rakendamine Alates 2010. aastast on kõigile koolilõpudokumentidele ja kutsetunnistustele märgitud nii Eesti kui ka Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku tase – EKR ja EQF. Möödunud on viisteist aastat ning on aeg hinnata, kuidas raamistik on rakendunud ja milline on Eesti positsioon võrreldes teiste riikidega. Esinevad: Tauno Õunapuu, analüüsi „Eesti kvalifikatsiooniraamistiku rakendamise analüüs“ autor, LevelLab arendusjuht Tutvustab värske analüüsi tulemusi ja peamisi järeldusi. Külli All, Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku ekspert Eestis, Haridus- ja Teadusministeerium, oskuste valdkonna juht Avab kvalifikatsiooniraamistiku rakendumise tugevusi, kitsaskohti ja edasisi arenguvajadusi. Heli Oruaas (Kutsekoda) Aeg: 11. detsembril kell 10.00–11.00 Teams keskkonnas Europassi kommiku pikkus on 1 tund ning osalemine on…

Loeng “Eesti sõjaajaloo allikad Lakewoodi arhiivis” Kolmapäeval,  11.12.2025 kl 18–20  peab Eesti sõjamuuseumi teadur Ranno Sõnum Eesti sõjamuuseumis Viimsi mõisas avaliku loengu, mis tutvustab 20. sajandi Eesti sõjaajalooga seotud allikaid, mis asuvad Ameerika Ühendriikides Lakewoodi Eesti arhiivis (ametliku nimetusega Eesti Arhiiv Ühendriikides). See arhiiv asutati pagulusse jõudnud eestlaste poolt 1969. aastal ja aastate jooksul on sinna kogunenud väga suur hulk Eesti sõjaajalooga seotud materjale: nii mälestusi, käsikirju, fotosid kui ka dokumente ning pagulusse jõudnud Eesti sõjaväelastele annetatud teenetemärke. Loengu eesmärk on anda neist esmane ülevaade. Sissepääs on tasuta. Osalemiseks registreeru palun siin  FB-s https://www.facebook.com/events/1099387042121387/    

Veebiseminar “Kuidas rääkida lapsega veebimängudest?” 11.detsembril kl 18.30–19.30 veebikohtumine lapsevanemate, õpetajate ja noortega töötavate spetsialistidega, et rääkida avatult ja hinnanguvabalt laste veebimängudest. Teemad, millest räägime: Müüdid vs. tegelikkus. Vaatame otsa videomängudega seotud levinumatele hirmudele ja räägime päris ohtudest – internetivõõrad, hasartmängurluse elemendid, raha kulutamine ja mänguhäired. Kontakt ja kokkulepped. Jagame universaalseid jutupunkte ja küsimusi, mis aitavad sul veebimänge mängiva lapsega paremat kontakti saavutada. Kuidas seada piire nii, et need peaksid? Tööriistakast vanemale.Õpetame kasutama PEGI reitingusüsteemi (vaatame konkreetseid näiteid). Näitame, kuidas tehisintellekt saab olla sinu abiline mängude sisu mõistmisel. Selleks jagame konkreetseid viipasid. Tutvustame Tartu Ülikooli meediapädevuse lehekülge, kust leiad edaspidi…

EHF suurfoorum 2025 toimub 12. detsembril Tartus (Lossi 25, TÜ muuseumi valges saalis). Info  

Kunstiolümpiaad 9. mail 2026. Info

Mida teha talvel mänguväljakul? Kuidas mängida külmunud liivas? Ja kuidas muuta igapäevane mänguväljak ühiselt lastega uudseks ruumiks? Arhitektuurimuuseumi “Lastega õue” linnaruumihommik rändab Krulli kvartalisse ning seekord ootab ees lõbus talvine möll külmunud liivas lastega vanuses 3–5. Veedame umbes 45 minutit Krulli kvartali väliruumis ja seejärel võtame ette väikese seikluse trammiga sooja, Eesti Arhitektuurimuuseumisse (Ahtri 2), kus saab avastada keldrikorruse näitust “Uuri ruumi”. Linnaruumihommikut Krullis viib läbi Arhitektuurikooli õppejuht ja juhendaja Piret Anier. Mõnusad külmakraadisõbralikud kombed selga ja tule koos lapsega mängu kaudu linna avastama! Asukoht: Krulli kvartal ja Eesti Arhitektuurimuuseum (alustame Krullis, täpse kohtumispaiga edastame meili teel). Lapsepilet 10 eurot (alates…

Kummardus Eesti kooliuuendajatele TLÜ pedagoogika arhiivmuuseumis Laupäeval, 13. detsembril 2025 algusega kell 11 toimub Tallinna Ülikooli Eesti pedagoogika arhiivmuuseumis (Rävala pst 10) konverents „Kummardus Eesti kooliuuendajatele“, mis on pühendatud Johannes Käisi 140. sünniaastapäevale ning esteetilise kasvatuse edendajate pärandi mõtestamisele. Päeva avavad Johannes Käisi Seltsi juhatuse esimees Aina Alunurm ja TLÜ Eesti pedagoogika arhiivmuuseumi direktor Veronika Varik, muusikalise tervituse kõrval saab kuulata ka ajaloolist Paul Lehestiku sõnavõttu Käisist aastast 1990. Ettekanded käsitlevad nii Käisi ideid kui ka nende tänapäevaseid jätkajaid: Urve Läänemets vaatleb Käisi rolli õppekavade ja Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituudi kujundamisel, Maire Kebbinau räägib üldõpetuse põhimõtetest „Tere, …!” sariõpikutes, Urmo…

Eesti muuseumipoodide ühine pühade-eelne jõuluturg toimub tänavu laupäeval, 13. detsembril kl 11–17 Kultuurikatlas. Jõuluturg panustab Eesti kultuuripärandi säilimisse ja kättesaadavusse ning ostudega muuseumipoest saab igaüks seda omalt poolt toetada. Lisaks saab tutvuda osalevate muuseumide tutvustusega. Samas saab ka istet võtta ja kohvi ning suupisteid nautida. Samal ajal muuseumipoodide turuga toimub Kultuurikatlas Tallinna raamatumessi traditsiooniline jõulumüük. Jõuluturul on esindatud Eesti Tervisemuuseum Harjumaa Muuseum Arvutimuuseum Jääaja Keskus Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum Eesti Arhitektuurimuuseum Eesti Maanteemuuseum Tallinna Kirjanduskeskus (Tammsaare, Undi ja Vilde muuseumid) Tallinna Teletorn A. Le Coq õllemuuseum Tartu Kunstimuuseum Tallinna Linnamuuseum (Fotomuuseum, Kalamaja muuseum, Kiek in de Köki kindlustustemuuseum,…

Sel sügisel saab alguse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Muusikateaduse Seltsi raamatuklubi, mille esimesed neli kohtumist keskenduvad ülevaateteosele “Eesti muusikalugu 1”. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kirjastuse „Eesti muusikalugu“ esimene köide on esimene kaasaegne terviklik käsitlus Eesti muusikaloost alates 12.–13. sajandi vahetusest kuni Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni 1918. aastal. Raamatu peatoimetaja on Toomas Siitan ja autorid Kristel Pappel, Toomas Siitan, Anu Kõlar, Anu Schaper, Heidi Heinmaa, Tiiu Ernits ja Aleksandra Dolgopolova. “Sellise väärika ja mahuka teose ilmumine eesti raamatu aastal on märgiline ja nõuab väärilist tähistamist. Raamatusse üksinda süüvimine võib olla suur väljakutse ning tõenäosus, et raamat jääb riiulisse seisma, on…

Tähista 21. detsembril rahvusvahelist lühifilmide päeva Eesti lühikatega Talvisel pööripäeval ja aasta kõige lühemal päeval tähistatakse rahvusvahelist lühifilmide päeva. Ka Eestis on eri vanustes filmisõpradel võimalik kaasa lüüa vaadates lühifilme nii suurtelt kui ka väikestelt ekraanidelt! Eesti lühifilmi seansid toimuvad kinos Artis, Elektriteatris ja Thule kinos. Tartu Elektriteatri vastavatud Raekoja saalis tulevad näitamisele kirjaniku ja lavastaja Mati Undi loomingul põhinevad lühifilmid, et tähistada nii autori lähenevat sünniaastapäeva kui ka lühifilmivormi. Undi sünnist möödub 1. jaanuaril 82 aastat. Kavas on režissöör Elo Tusti 1988. aastal valminud “Nõid”, Andres Maimiku “Kurat tuleb sauna” (2004) ja Veiko Õunpuu “Tühirand” (2006).  Tallinnas ja Kuressaares…

Koolivaheaeg 22. detsembrist 4. jaanuarini 2026

Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse aruteluõhtu „Sõjad ja keskkonnakahju“ 6. jaanuaril kl 16.00–17.30 toimub Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse aruteluõhtu „Sõjad ja keskkonnakahju“, kus tuleb muu hulgas jutuks, mil moel saadakse ülevaade sõjakollete keskkonnakahjudest ja kuidas mõjutab muutuv kliima riikide kaitsestrateegiaid. Huvilistel palutakse üritusel osalemiseks registreeruda hiljemalt 5. jaanuaril. Kuigi sõja kõige vahetum keskkonnakahju on sõjakoldes metsade hävitamine, pinnase erosioon, veekogude saastamine ja liigirikkuse kadumine, leidub ka tagajärgi, mis ulatuvad lahinguväljalt märksa kaugemale. Näiteks jäävad sõjategevuse käigus õhku paiskuvad kasvuhoonegaasid üleilmsest kliimaaruandlusest välja, sest vastavalt Pariisi kliimakokkuleppele pole riikidel kohustust neist teavitada. Nii on sõjad üks kliimaprojektsioonide pimetähne. Aruteluõhtu toob kokku keskkonna…