Sündmused

Harno kutsub koole osalema e-katseeksamitel   Märtsist aprillini toimuvad üle-eestilised e-katseeksamid. Selleks, et 2027. aastal esmakordselt toimuvad e-eksamid toimuksid sujuvalt ja ootuspäraselt, on e-katseeksamitel osalemine koolide jaoks oluline samm testimaks oma valmisolekut. Kui 2025. aasta kevadel toimusid e-eksamite katsetused piiratud mahus, siis sel kevadel saavad kõik üldhariduskoolid katsetustel osaleda, et valmistuda 2027. aastal toimuvateks eesti keele, eesti keele kui teise keele ja inglise keele eksamiteks ning 2028. aastal toimuvaks matemaatika elektroonseks eksamiks. “E-katseeksamitel osalevate 9. klasside õpilaste jaoks on see hea võimalus saada vahetult enne lõpueksameid tagasisidet oma õpitulemuste omandamise kohta. Kooli jaoks on aga oluline testida enda taristut ja inimressursse,” sõnas Harno hindamise korralduskeskuse juht Heidy Roosimägi. “Igasuguste katsetuste eesmärk on välja selgitada…

MTÜ Fenno-Ugria Asutuse korraldatav Fenno-Ugria hõimuklubi jätkab harivate kooskäimistega kevadhooajal! Et soome-ugri teemade kajastamisse kooliruumis vaheldust, mitmekesisust või hoopis uusi vaatenurki tuua, kutsume hõimuklubist osa võtma ka õpetajaid. Üritustest osavõtt on tasuta ning kõik üritused toimuvad Eesti Keele Instituudi saalis (Roosikrantsi 6) kolmapäeviti kl 17–18. Ürituste toimumisajad, teemad ja esinejad: 4. märtsil Eva Toulouze, PhD (Tartu ülikool) “Udmurdi noorte neidude ja poiste täiskasvanuks saamise riitused, muutused 1994–2019”.

Erasmus+ koostööprojektide taotlemise tähtaeg on 05.03.2026. Lisainformatsiooni Erasmus+ koosööprojektide kohta saab lugeda siit.

Inglise keele olümpiaad 6. märtsil 2026. Info

Emakeeleolümpiaad Olümpiaad toimub igal aastal, seda korraldavad Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool vaheldumisi. Noorema vanuserühma (7.–8. kl) ja kahe vanema rühma (9.−10. kl ja 11.−12. kl) õpilased pääsevad lõppvooru piirkondliku ülesandevooru kaudu. Lõppvooru kutsutakse kolme vanusrühma peale kokku kuni 80 õpilast. Lõppvoorus tuleb kõikidel vanuserühmadel lahendada ülesandeid, mis tulenevad vanuseastme ainekavast ja seostuvad olümpiaadi üldteemaga. Lõppvoor 6. ja 7. märtsil 2026. Info

Muusikaolümpiaadi  üleriigiline voor toimub 6. ja 7. märtsil 2026 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (Tatari 13). Info   

6. ja 7. märtsil toimub Tartu ülikooli Narva kolledžis konverents „Piiripealne tõde ja õigus“, mis on pühendatud Anton Hansen Tammsaare „Tõe ja õiguse“ esimese osa ilmumise 100. aastapäevale. Konverentsi raames avatakse Narva vanalinna põhikooli hoonel Tammsaare mälestustahvel. Üritused on osa „Tõe ja õiguse“ ilmumise aastapäeva ja eesti raamatu aasta programmist.  Konverentsil astuvad üles kirjandusteadlased, õpetajad, kultuuriloolased, teatri- ja muuseumitöötajad ning arhiivispetsialistid, aga ka õpilased ja üliõpilased. Arutletakse Tammsaare elu ja loomingu, eesti kirjanduse ja kultuuri, siinse ajaloo, hariduselu ning õpetamismetoodika üle. Ettekannetega esinevad vandeadvokaat Katrin Sarap, Tartu ülikooli professor Arne Merilai, Tallinna kirjanduskeskuse direktor Maarja Vaino, näitekirjanik ja dramaturg Urmas…

Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskuse juubelikonverents HTK konverents “30 aastat haridustehnoloogiat Tallinna Ülikoolis: teaduse ja innovatsiooni teekond” 6. märtsil kell 10.00–15.00 Tallinna ülikoolis Maximumi saalis (A002) https://www.tlu.ee/dt/sundmused/htk-konverents-30

Bioloogiaolümpiaad  Lõppvoor gümnaasiumile  7.–8.03.2026, põhikoolile  28.–30.05.2026. Info

Tippkohtumist korraldab 8.–11. märtsini Eesti, kes PISA 2022 tulemuste järgi on Euroopa parima haridussüsteemiga, koostöös OECD ja ülemaailmse haridustöötajate ametiühingute katusorganisatsiooni Education Internationaliga. Tippkohtumisel tegelevad riikide esindajad haridussüsteemide suurimate väljakutsetega: kuidas rakendada hariduses tehisaru ning kuidas toetada muutuvates oludes õpetajate tööd. Otseülekannet avatseremooniast ja tippkohtumise avatud sessioonidest vahendab Delfi. „Eestis oleme lähtunud ennekõike sellest, et kõigepealt on oluline võimestada ja toetada õpetajaid, alles seejärel rakendame tehnoloogiat,” ütles Eesti haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. ” Tippkohtumise olulisim küsimus on: kuidas ehitada tulevikukindlat haridust, mis valmistab ka tegelikult lapsi ja noori ette iseseisvaks ja edukaks eluks oludes, kus on vaja paindlikkust, leidlikkust…

Astronoomiaviktoriin “Pulsar” on mõeldud kõigile 5.–12. klasside õpilastele, kes soovivad oma astronoomia- ja loodusteaduste võimekust proovile panna. Toimumisaeg ja -koht: Viktoriini toimub sel korral 9. märtsil 2026. Viktoriin viiakse läbi Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinikeskkonnas viktoriinid.ee. Ülesandeid saab lahendada terve päeva vältel: keskkond avaneb kell 5.00 ja sulgub 23.59. Ülesehitus: Viktoriiniküsimustele vastamiseks on aega 40 minutit. Küsimused on koostatud kolmes vanuserühmas (5.–7. klass, 8.–9. klass ja gümnaasium). Võistlemine: Viktoriinist võib iga õpilane osa võtta vaid üks kord. Osalemiseks on vajalik internetiühendusega arvuti, nutitelefon või tahvelarvuti. Viktoriini alustamiseks teeb õpilane endale võistluskeskkonda kasutaja (palume sisestada eesnimi, perekonnanimi, klass (ainult number), kool, e-posti aadress) või kasutab…

Prantsuse keele olümpiaad Prantsuse keele olümpiaadi korraldab Tallinna Ülikool koostöös Eesti Prantsuse Keele Õpetajate Ühinguga ja Haapsalu Frankofiilide Ühinguga. Prantsuse keele olümpiaad toimub kahes voorus (piirkondlik ja vabariiklik lõppvoor) ning on suunatud põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele ning mõlemas kooliastmes kolmes kategoorias. Olümpiaadi töökeel on prantsuse keel. Info Piirkonnavoor  26.01.2026 Lõppvoor  09.03.2026

Teisipäeval, 10. märtsil kell 16.15 peab Tartu Ülikooli kestlike siirete professor Laur Kanger ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Kas teadus ja tehnoloogia aitavad keskkonnakriisi lahendada või hoopis võimendavad seda?“.  Laur Kanger ütles, et tööstusühiskonna viimase 250 aasta areng on osutunud ülimalt vastuoluliseks, olles ühest küljest kaasa toonud hüppelise kasvu inimkonna heaolus, ent teisalt üleilmse keskkonnakriisi. „Katsed seda kriisi lahendada lähtuvad tihti vaatepunktist, mida nimetatakse ökoloogiliseks moderniseerumiseks: keskkonnamurede tõsidust tunnistatakse käsikäes uskumusega, et teadus, tehnoloogia ja turud võimaldavad need edukalt lahendada. Ent mis siis, kui kaasaegsetes ühiskondades valitsevad arusaamad teadusest ja tehnoloogiast võivad keskkonnaprobleemide lahendamise asemel neid hoopis süvendada?„ Sellele küsimusele vastamiseks kasutatakse…

Riigikogu perede ja demograafia toetusrühm korraldab 11. märtsil Riigikogu konverentsisaalis algusega kell 11 konverentsi „Miks meil lapsi ei ole?“. Konverentsi saab jälgida veebiülekande vahendusel ja  selle videosalvestist hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil. Konverentsi avaettekande esitab rahvastikuteaduste professor Allan Puur, kes käsitleb Eesti demograafilise olukorra hinnanguid ning nende muutumist ajas. Eesti peretoetuste ja perepoliitika hetkeseisust annab ülevaate sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Helen Meumers, rahvastikukriisi kultuurilisi ja väärtustest tulenevaid põhjuseid käsitleb kirjandusteadlane Maarja Vaino, geograaf Anneli Kährik arutleb, kuidas mõjutab sündimust kodu hind, majanduslikke mõjusid käsitlevad majandustegelased Indrek Neivelt ja Heido Vitsur, perekonna ja lähisuhete rolli käsitleb keeleteadlane Martin Ehala ning…