20. ja 21. novembril toimub Tallinnas eestikeelsele õppele ülemineku konverents „Iga samm loeb“, mis toob kokku keeleõppe eksperdid, praktikud ja õppijad, pakkudes teadmisi, õppetunde ja inspiratsiooni üleminekust ja keeleõppest. Päevakava 20.11.2025 Päevajuht: Aleksandr Žemžurov 10.00 Kogunemine ja tervituskohv. 10.30 Konverentsi avamine. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase videotervitus. 10.45 Iga samm loeb! Kristjan Jaani (Politsei- ja piirivalvekolledži direktor, politseikolonel). 11.30 Vanemate roll eestikeelsele õppele üleminekul. Diana Vender (Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi keeleteaduse nooremteadur). 12.00–13.30 Lõuna, võimalus tutvuda kirjastuste materjalidega. 13.30 Mitmikidentiteet ehk kas mind on mitu? Viktoria Ladõnskaja-Kubits (lõimumise eestkõneleja ning kirjastaja). 14.15 Stand-up-etteaste “Primaatlingvistikast, kõlekrimkadest ja mõttemustast”. Aleksandr Popov  (õpetaja ning koomik). 15.00-15.20 Sirutuspaus, võimalus tutvuda kirjastuste materjalidega. 15.20 Minu samm loeb! Marta Vaarik (kunstnik), Jüri Nikolajev (ERRi Ida-Virumaa korrespondent), Virge Karba (Merko koolitusjuht). 16.30 Miks õpetada „Kevadet“ eesti keelest erineva koduse keelega noortele? Marju Lauristin (Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi emeriitprofessor). 17.30 Õhtusöök. 19.00 Õhtune võrgustumise programm. 21.11.2025 10.00 Tervituskohv….

 IT-professorite ja kirjanike debatt: „Kas AI tapab kirjaniku?“ Mis saab Eesti kirjandusest tehisaru ajastul? Kas AI võib tõesti tappa kirjanduse ja seejärel ka kirjaniku? Või on oodata Vestmanni ja Piibelehe eeskujul võitlust „kord tehisaru peal ja kirjanik all, siis jälle kirjanik peal ja tehisaru all“? Tallinna Tehnikaülikooli lugemisklubi on otsustanud novembris tuua ühise laua taha IT-professorid ja Eesti kirjanikud, et arutada tehisaru võimalikust mõjust kirjandusele ja kirjaniku rollile tulevikus. Kas karta tehisaru või mitte? 20. novembril kell 18 TalTechi NRG hoone aatriumis toimuval arutelul osalevad tuntud IT-professorid Tanel Alumäe ja Tanel Tammet ning kirjanike mõtteid jagavad Eesti Kirjanike Liidu juht…

Aruteluring „Hariduslikud lõhed Eestis: minevik ja tänapäev“ Reedel, 21. novembril kell 12.10–13.40 toimub Pärnu Koidula Gümnaasiumi (Metsa 21, Pärnu) aulas Lilli Suburgile pühendatud hõbemündi esitlus ja haridusteemaline aruteluring „Hariduslikud lõhed Eestis: minevik ja tänapäev“. Hariduse ja naiste õiguste fookuses hoidmiseks annab Eesti Pank välja meenemündi Lilli Suburgile. Tegu on esimese mündiga sarjast, mis on pühendatud silmapaistvatele naistele Eesti ajaloos. Suburg oli üks esimestest Eestis, kes naiste õiguste eest avalikult kõneles ja tegutses. Lilli Suburgi pärandist lähtuvalt arutame 150 aastat hiljem, milliste väljakutsetega me täna silmitsi seisame. Toona oli naistel raskem haridust omandada kui meestel – hariduslik lõhe oli meeste kasuks…

Teadusköögi õpilasvõistlus KRINGEL toob reaalteadused elulisse konteksti Tallinna Ülikooli Teadusköök korraldab teist aastat järjest üle-eestilise gümnasistidele suunatud õpilasvõistluse KRINGEL, mille sihiks on viia omandatud teadmised klassiruumist elulisse konteksti – kööki. Võistluse eesmärk on rakendada reaalteaduste teadmisi, kombineerida neid innovaatiliselt ja nutikalt gastronoomia valdkonnaga ning lahendada elulisi ülesandeid loodusteaduste sisu silmas pidades. Õpilasvõistlus KRINGEL on oluline samm teaduse ja igapäevaelu seoste esiletoomisel ja aitab siduda erinevates õppeainetes omandatud teadmisi ja oskusi ning ületada lõhe teoreetilise õppe ja praktilise elu vahel. „Sageli jäävad õpilaste jaoks loodus- ja reaalainete teadmised abstraktseks. KRINGEL pakub ainulaadse platvormi, kus näiteks piima hapendamine või leiva kergitamine muutub…

Sel sügisel saab alguse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Muusikateaduse Seltsi raamatuklubi, mille esimesed neli kohtumist keskenduvad ülevaateteosele “Eesti muusikalugu 1”. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kirjastuse „Eesti muusikalugu“ esimene köide on esimene kaasaegne terviklik käsitlus Eesti muusikaloost alates 12.–13. sajandi vahetusest kuni Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni 1918. aastal. Raamatu peatoimetaja on Toomas Siitan ja autorid Kristel Pappel, Toomas Siitan, Anu Kõlar, Anu Schaper, Heidi Heinmaa, Tiiu Ernits ja Aleksandra Dolgopolova. “Sellise väärika ja mahuka teose ilmumine eesti raamatu aastal on märgiline ja nõuab väärilist tähistamist. Raamatusse üksinda süüvimine võib olla suur väljakutse ning tõenäosus, et raamat jääb riiulisse seisma, on…

Millised taipamised on vajalikud, et toetada õpilaste õppimist? Mida tähendab ahhaalik õppimine tänases koolis ja kas see sobib igale õppijale? Milline keskkond ja suhted õppimist toetavad ja kuhu me tegelikult teel oleme? Tule ja saa osa ahhaaliku kooli hariduskonverentsist “Teekond taipamiseni” ja nopi üles enda taipamised 28. novembril V Spa konverentsikeskuses Tartus! Info Oodatud on õpetajad ja koolijuhid, haridusametnikud ja poliitikakujundajad, üliõpilased ja tulevased õpetajad, lapsevanemad ning kõik, keda kõnetab hariduse areng. Piletid ja lisainfo https://fienta.com/et/teekond-taipamiseni

26.–27. septembril ja 28.–29. novembril toimub Tartus kaheosaline tasuta täienduskoolitus „Andekus looduteadustes – kuidas märgata ja inspireerida tulevikutalente klassiruumis kaasava hariduse kontekstis“, mis keskendub andekuse märkamisele ja toetamisele loodusteadusliku õppe kontekstis. Koolitus on suunatud põhikooli ja gümnaasiumi bioloogiaõpetajatele. Kuidas märgata, toetada ja suunata loodusteadustes andekaid õpilasi tänapäevase kooli kontekstis? Sellele küsimusele otsitakse vastuseid Tartu Ülikooli loodusteadusliku hariduse keskuse ja teaduskooli koolitusel „Andekus loodusteadustes – kuidas märgata ja inspireerida tulevikutalente“. Kahepäevased kohtumised Tartus annavad õpetajatele nii uusi ainealaseid teadmisi kui ka praktilisi tööriistu, et mõista andekuse ilminguid ja juhendada loodusteadustest huvitunud õpilasi nende arenguteel. Koolituse üks tugevusi on koostöö Tartu Ülikooli…

Laupäeval, 29. novembril kell 14 on võimalus osaleda kuraator Grete Tiigiste tuuridel Eesti Arhitektuurimuuseumi näitustele “Joonistatud paralleelilmad” / “Into the Droame” ja “Kui ma parajasti maju välja ei mõtle …”.

Konverents “30 aastat miljöö kaitsmist Tartust” 30. novembril toimub Tartu Linnamuuseumi hoones (Narva mnt 23) konverents “30 aastat miljöö kaitsmist Tartust”, millele järgneb raamatu “Tartu puitarhitektuur” esitlus Saksa Kultuuri Instituudis (Kastani 1). Päeva jooksul saab kuulda oma eriala tippude ettekandeid linnaplaneerimise, arhitektuuri ning miljööväärtuslikkuse osas ning tutvuda värskelt ilmunud raamatuga. 1995. aasta sügisel loodi Tartus esimesed linnaehituslikud kaitsealad ja seda võib pidada esimeseks seadusandlikuks sammuks väärtusliku ruumilise keskkonna kaitsel väljaspool muinsuskaitseseadust. Sellele järgnesid 2001. aastal Tallinna miljööväärtuslikud alad ja lõpuks seadustas miljööväärtuslike hoonestusalade loomise 2003. aasta 1. jaanuarist jõustunud uus Planeerimisseadus. Konverentsil vaadatakse tagasi nii miljöö kaitsmise algusaegadesse kui tänapäevasesse…

OSKA infotund: töö ja oskused 2035 Elame ajal, mil muutused töömaailmas on kiired ja sageli ettearvamatud. Karjääri planeerimine on keerulisem kui kunagi varem – tööturgu kujundavad korraga majanduslik ebakindlus, kiirenev tehnoloogiline areng ja demograafiline surve. Mitmikkarjäär on saanud uueks normaalsuseks, valdkonnad põimuvad üha enam omavahel ja tehnoloogiaga, mistõttu on oskuste pidev uuendamine iga töötaja jaoks vältimatu. „Et mitte muutuste hammasrataste vahele jääda, tuleb tegutseda, otsida vähem vabandusi ja rohkem lahendusi,“ märgib majandusekspert ning Tallinna Tehnoloogiakolledži Techno TLN direktor Ott Pärna tulevikutrendide kogumikus “Töö ja oskused 2035”. Ootame sind infotundi, kus Ott Pärna annab ülevaate tööturgu mõjutavatest peamistest lühi- ja pikaajalistest…

04.12–11.12 Jõuluprogrammid koolidele  Eesti Vabaõhumuuseumis (Eesti Vabaõhumuuseum, Vabaõhumuuseumi Tee 12, Tallinn, Eesti ) Pulga talupere jõuluaeg algab juba toomapäeval, mil mööda küla hakkasid pimeduse varjus ringi liikuma Tahma Toomad. Pulga soojas rehetoas mängime vanu jõulumänge ja ennustame, mida toob uus aasta. Kuna jõuluajal võisid isegi lapsed oma käega rikkalikult jõululaualt süüa võtta, siis pakub ka Pulga perenaine külla tulnud lastele midagi eriti maitsvat põske pistmiseks. Vaata lisa https://lydian.ee/broneeri/programmid/evm/joulud-koolidele-kopeeri/

Eesti Rahvusringhäälingu segakoori jõulukontsert “Õhtu ilu” toimub 5. detsembril kell 19 Tallinna Jaani kirikus. Orelil Kadri Toomoja. Dirigendid on  Endrik Üksvärav ja Kirill Gorjušin. Kontserdil kõlab kaunis muusika Eestist ja mujalt maailmast. Piletihinnad: täiskasvanuile 15 eurot / sooduspilet 7 eurot (soodustus kehtib lastele kuni 18. a ja pensionäridele).

Eesti Keele Instituut koos haridusinnovatsiooni ettevõtteid esindava EdTech Estoniaga kutsub osalema 11. ja 12. detsembril Tallinnas toimuval 36-tunnisel haridushäkatonil. Oma meeskondade ja ideede esitamise tähtaeg on 2. detsember. Eesti Keele Instituudi direktori Arvi Tavasti sõnul on hariduses korraga toimumas kaks suurt muutust: üleminek eestikeelsele õppele ja haridustehnoloogia kiire areng. „Häkaton kui järeleproovitud formaat innovatsiooni soodustamiseks toob need kaks kokku ühte ruumi. Eesmärk on üheskoos genereerida tehnilisi lahendusi, mis teeksid ülemineku sujuvamaks meie õpilastele, ja mida saaks eduloona eksportida ka teistesse riikidesse,“ ütles Tavast. EKI ja EdTech Estonia korraldatava häkatoni eesmärk on töötada 36 tunni jooksul meeskondlikult välja ja katsetada uudseid…

Kummardus Eesti kooliuuendajatele TLÜ pedagoogika arhiivmuuseumis Laupäeval, 13. detsembril 2025 algusega kell 11 toimub Tallinna Ülikooli Eesti pedagoogika arhiivmuuseumis (Rävala pst 10) konverents „Kummardus Eesti kooliuuendajatele“, mis on pühendatud Johannes Käisi 140. sünniaastapäevale ning esteetilise kasvatuse edendajate pärandi mõtestamisele. Päeva avavad Johannes Käisi Seltsi juhatuse esimees Aina Alunurm ja TLÜ Eesti pedagoogika arhiivmuuseumi direktor Veronika Varik, muusikalise tervituse kõrval saab kuulata ka ajaloolist Paul Lehestiku sõnavõttu Käisist aastast 1990. Ettekanded käsitlevad nii Käisi ideid kui ka nende tänapäevaseid jätkajaid: Urve Läänemets vaatleb Käisi rolli õppekavade ja Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituudi kujundamisel, Maire Kebbinau räägib üldõpetuse põhimõtetest „Tere, …!” sariõpikutes, Urmo…

Sel sügisel saab alguse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Muusikateaduse Seltsi raamatuklubi, mille esimesed neli kohtumist keskenduvad ülevaateteosele “Eesti muusikalugu 1”. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kirjastuse „Eesti muusikalugu“ esimene köide on esimene kaasaegne terviklik käsitlus Eesti muusikaloost alates 12.–13. sajandi vahetusest kuni Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni 1918. aastal. Raamatu peatoimetaja on Toomas Siitan ja autorid Kristel Pappel, Toomas Siitan, Anu Kõlar, Anu Schaper, Heidi Heinmaa, Tiiu Ernits ja Aleksandra Dolgopolova. “Sellise väärika ja mahuka teose ilmumine eesti raamatu aastal on märgiline ja nõuab väärilist tähistamist. Raamatusse üksinda süüvimine võib olla suur väljakutse ning tõenäosus, et raamat jääb riiulisse seisma, on…