Sündmused

Bioloogiaolümpiaad  Lõppvoor gümnaasiumile  7.–8.03.2026, põhikoolile  28.–30.05.2026. Info

Tippkohtumist korraldab 8.–11. märtsini Eesti, kes PISA 2022 tulemuste järgi on Euroopa parima haridussüsteemiga, koostöös OECD ja ülemaailmse haridustöötajate ametiühingute katusorganisatsiooni Education Internationaliga. Tippkohtumisel tegelevad riikide esindajad haridussüsteemide suurimate väljakutsetega: kuidas rakendada hariduses tehisaru ning kuidas toetada muutuvates oludes õpetajate tööd. Otseülekannet avatseremooniast ja tippkohtumise avatud sessioonidest vahendab Delfi. „Eestis oleme lähtunud ennekõike sellest, et kõigepealt on oluline võimestada ja toetada õpetajaid, alles seejärel rakendame tehnoloogiat,” ütles Eesti haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. ” Tippkohtumise olulisim küsimus on: kuidas ehitada tulevikukindlat haridust, mis valmistab ka tegelikult lapsi ja noori ette iseseisvaks ja edukaks eluks oludes, kus on vaja paindlikkust, leidlikkust…

Astronoomiaviktoriin “Pulsar” on mõeldud kõigile 5.–12. klasside õpilastele, kes soovivad oma astronoomia- ja loodusteaduste võimekust proovile panna. Toimumisaeg ja -koht: Viktoriini toimub sel korral 9. märtsil 2026. Viktoriin viiakse läbi Tartu Ülikooli teaduskooli viktoriinikeskkonnas viktoriinid.ee. Ülesandeid saab lahendada terve päeva vältel: keskkond avaneb kell 5.00 ja sulgub 23.59. Ülesehitus: Viktoriiniküsimustele vastamiseks on aega 40 minutit. Küsimused on koostatud kolmes vanuserühmas (5.–7. klass, 8.–9. klass ja gümnaasium). Võistlemine: Viktoriinist võib iga õpilane osa võtta vaid üks kord. Osalemiseks on vajalik internetiühendusega arvuti, nutitelefon või tahvelarvuti. Viktoriini alustamiseks teeb õpilane endale võistluskeskkonda kasutaja (palume sisestada eesnimi, perekonnanimi, klass (ainult number), kool, e-posti aadress) või kasutab…

Prantsuse keele olümpiaad Prantsuse keele olümpiaadi korraldab Tallinna Ülikool koostöös Eesti Prantsuse Keele Õpetajate Ühinguga ja Haapsalu Frankofiilide Ühinguga. Prantsuse keele olümpiaad toimub kahes voorus (piirkondlik ja vabariiklik lõppvoor) ning on suunatud põhikooli ja gümnaasiumi õpilastele ning mõlemas kooliastmes kolmes kategoorias. Olümpiaadi töökeel on prantsuse keel. Info Piirkonnavoor  26.01.2026 Lõppvoor  09.03.2026

Teisipäeval, 10. märtsil kell 16.15 peab Tartu Ülikooli kestlike siirete professor Laur Kanger ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Kas teadus ja tehnoloogia aitavad keskkonnakriisi lahendada või hoopis võimendavad seda?“.  Laur Kanger ütles, et tööstusühiskonna viimase 250 aasta areng on osutunud ülimalt vastuoluliseks, olles ühest küljest kaasa toonud hüppelise kasvu inimkonna heaolus, ent teisalt üleilmse keskkonnakriisi. „Katsed seda kriisi lahendada lähtuvad tihti vaatepunktist, mida nimetatakse ökoloogiliseks moderniseerumiseks: keskkonnamurede tõsidust tunnistatakse käsikäes uskumusega, et teadus, tehnoloogia ja turud võimaldavad need edukalt lahendada. Ent mis siis, kui kaasaegsetes ühiskondades valitsevad arusaamad teadusest ja tehnoloogiast võivad keskkonnaprobleemide lahendamise asemel neid hoopis süvendada?„ Sellele küsimusele vastamiseks kasutatakse…

11. ja 12. märtsil korraldab Kuressaare ametikool taas rahvusvahelise kokavõistluse “Kokakunst Kuressaares”, kus tänavu osaleb 65 võistlejat ja juhendajat 16 koolist. Eesti kokaõpilaste kõrval võistlevad Leedu ja Läti noored. Neljapäeval võistlevad loositud tiimides teise ning reedel kolmanda kursuse õppijad. Valmistada tuleb pearoog, magustoit ja üllatustoit. Kohtunikeks on peakokad Saaremaalt ja mandrilt. Võitjad kuulutatakse välja reedel kell 12.50 ametikooli aulas algaval lõpetamisel. Ametikool korraldab võistlust 12. korda. Vaata pilte 2025. a võistlusest https://galerii.ametikool.ee/?2025/Kokakunst%20Kuressaares%2013.-14.03

Riigikogu perede ja demograafia toetusrühm korraldab 11. märtsil Riigikogu konverentsisaalis algusega kell 11 konverentsi „Miks meil lapsi ei ole?“. Konverentsi saab jälgida veebiülekande vahendusel ja  selle videosalvestist hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil. Konverentsi avaettekande esitab rahvastikuteaduste professor Allan Puur, kes käsitleb Eesti demograafilise olukorra hinnanguid ning nende muutumist ajas. Eesti peretoetuste ja perepoliitika hetkeseisust annab ülevaate sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Helen Meumers, rahvastikukriisi kultuurilisi ja väärtustest tulenevaid põhjuseid käsitleb kirjandusteadlane Maarja Vaino, geograaf Anneli Kährik arutleb, kuidas mõjutab sündimust kodu hind, majanduslikke mõjusid käsitlevad majandustegelased Indrek Neivelt ja Heido Vitsur, perekonna ja lähisuhete rolli käsitleb keeleteadlane Martin Ehala ning…

Rahvusvahelinele võistkondlik matemaatikavõistlus „Náboj“ toimub tänavu 13. märtsil 16 riigis. Eestis korraldatakse kohapealset võistlust Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Osalemine on kõigile tasuta. „Náboj“ on 1998. aastal Slovakkiast alguse saanud võistlus viieliikmelistele võistkondadele, kes esindavad oma koole. Peamiselt 9.–12. klasside õpilastele suunatud võistlusel (nooremate osavõtt on samuti lubatud) võisteldakse kahes vanuserühmas. Nooremas on lubatud osaleda kuni 10. klassis käivatel õpilastel. Vanemas saavad osaleda ka 11. ja 12. klasside õpilased. Eesti arvestuses autasustatakse vanuserühmade parimaid ja parimat põhikooli (kooli ilma gümnaasiumiosata). Võistlejatel tuleb 120 minuti jooksul lahendada võimalikult palju ülesandeid, mis nõuavad neilt loomingulisust ja leidlikkust. Võistkonna edukus sõltub ka liikmete koostööoskusest….

Usundiõpetuse olümpiaad Olümpiaad toimub kahes voorus ja sellest võivad osa võtta kõigi gümnaasiumide, põhikoolide ning kutseõppeasutuste õpilased, kes on nooremad juhendis fikseeritud sünniaastast. Eelvooru sisu on usundite tundmise test, mis viiakse läbi Tartu Ülikooli Moodle’i keskkonnas. Lõppvooru kutsutakse tulemuste pingerea alusel kaksteist parimat osalenut. Lõppvoorus osaleja esitab ettevalmistatud kõne ja vastab žürii ning teiste osalejate poolt esitatud küsimustele. Seejärel toimub usundite tundmise ja analüüsimise test. Kolmandaks ülesandeks on dispuut. Eelvoor  29.01.2026 Lõppvoor  13.–14.03.2026 Info

13.–14. märtsini toimub RaRa-s eesti raamatu aasta lõpukonverents „Eesti raamat – kaua võib?”. Ootame teid ja õpilasi osalema! Konverentsi keskmes on raamatuaasta lugemisuuring, (kirja)kultuuri ja loomingulisuse säilitamine tehisaru ajastul, eestikeelse humanitaarteaduse tulevik, eesti raamatu olevik ja tulevik maailmas ning tulevik ise – noored lugejad, kirjanduse õpetamine ja värske kirjandus. Õpetajate-õpilaste vestlusring kirjandusharidusest toimub 13.03 kella 14.00–15.30, osalevad kirjandusõpetajad Elo Viiding ja Jürgen Rooste ning õpilased, vestlusringi juhib Marju Lauristin. 14.03 kella 14.45–15.00 esinevad noored luuletajad Aliis Aalmann, Riste Sofie Käär ja Joonas Veelmaa, kes kannavad ette Kristjan Jaak Petersoni loomingust inspireeritud pastišše. Samal päeval kella 15–16.30 toimub Värske Rõhu autorite…

Vikerraadio e-etteütlus  Sel aastal loetakse e-etteütluse tekst Vikerraadios ette reedel, 13. märtsil kell 10.25. Raadiost kuuldav tekst tuleb kirjutada Vikerraadio kodulehel asuvale etteütluse lehele (aktiveerub etteütluse päeval). Teksti loetakse ette korduvalt ning seda saab esitada kuni kella 11-ni. E-etteütlusel selgitatakse välja parimad kuues kategoorias: õpilased, täiskasvanud, filoloogid ja emakeeleõpetajad, muu emakeelega inimesed, vaegkuuljad ning välismaal elavad-õppivad eestlased. Vikerraadio kuulutab võitjad välja samal päeval kell 14.05 algavas saates, kus selgitatakse ka teksti. Korrektne tekst koos paralleelvariantide ja veaohtlike kohtade selgitustega pannakse üles Vikerraadio kodulehele.

Tänavuse emakeelepäeva puhul toimub Tartu ülikoolis 9.–15. märtsini emakeelenädal. Selle keskne üritus on 13. märtsil kell 13.00 Tartu ülikooli muuseumi valges saalis toimuv avalik loeng, kus väljendusoskuse lektor Helen Hint räägib eesti keelest ning eesti keeles õppimisest ja õpetamisest tehisaru ajastul. Ürituse avab rektor Toomas Asser.  Loengus käsitleb Helen Hint tehisaru rolli keelekasutuses ja hariduses ning seda, mida näitavad senised uuringud tehisaru eesti keele oskuse kohta. Hindi sõnul kiputakse tihti arvama, et tehisaru eesti keele oskus on sama hea kui emakeelse kõneleja loomulik keeleoskus. „Küsimus ei ole aga ainult selles, kas tehisaru valdab keelt piisavalt, vaid mõista tuleks ka seda, millest me keelekasutajatena…

Keeletegude tänuüritus toimub 13. märtsil kl 14–16 Eesti kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu). Tunnustatakse 2025. aasta parimaid keeletegusid ja parimat kõrgkooliõpikut ning antakse üle keelekümbluse kvaliteediauhinnad. Esinevad Uku Zolgo ning Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpilased.    

Palamuse muuseumis toimub 14. märtsil Gaute Kivistiku juhatamisel aabitsateemaline konverents. Päev algab tagasivaatega näitusele „Aabits kui ühiskonna peegel“. Ajaloolase Uuno Ojala ettekandest saab teada, miks anti kunagi aabitsaid välja kahes erinevas eesti keeles. Eesti lastekirjanduse uurija, kasvatusteadlane ja klassiõpetaja Mare Müürsepp räägib kirjanikest, kelle tekstid on jõudnud aabitsasse või kes on hoopis ise aabitsa koostanud. Kunstnikud Joonas ja Elina Sildre kõnelevad, kas ja kui palju erineb aabitsa illustreerimine juturaamatu kujundamisest. Aabitsa koostamise tagamaadest kuuleb õpetaja Linda Trossi ettekandest tema enda koostatud „Öökull Öösikese aabitsa“ näitel. Konverentsi kava Info Krista.Sukk@palamusemuuseum.ee.

Emakeelepäev

Keemiaolümpiaadi lõppvoor  14. ja 15.03.2026. Info

Emakeelepäeval, 14. märtsil toimub presidendi kantselei ees viiendat korda suur lugemisaktsioon, mida alustab päikesetõusul kell 6.41 president Alar Karis. Ettelugemine kestab kuni päikeseloojanguni kell 18.21. Huvilised on terve päeva vältel oodatud presidendi kantselei esisele platsile ettelugemist kuulama või elama kaasa Facebooki vahendusel. Lugemisaktsioonil osalevad tuntud ühiskonnategelased, haridus- ja teadusinimesed, kirjanikud, näitlejad, muusikud, kunstiinimesed, filmitegijad, sportlased ja paljud teised. Koos president Alar Karisega loevad tekste Triin Soomets, Ivo Felt, Tiina Kaalep, Taavi Eelmaa, Merike Kasemets, Aet Ader, Maarin Ektermann, Margus Allikmaa, Riste Sofie Käär, Jüri Pootsmann, Derek Leheste, Kadi Kesküla, Oskar Seeman, Marius Peterson, Brigitta Davidjants, Andres Põder, Kaja Kärner, Märt…

Harno Inseneriakadeemia ja hariduskeskus Rakett69 Teadusstuudiod kutsuvad 7.–9. klasside tüdrukuid koos emadega üritustesarjale „Julgus tegutseda – tulevikutüdrukute inspiratsioonipäevad”, kus tutvustatakse inseneeriavaldkonda läbi põnevate esinejate ja praktiliste ülesannete. Üritustest osavõtt on huvilistele tasuta. “Näeme oma hariduskeskuses igapäevaselt, et tüdrukud saavad inseneeriateemaliste ülesannetega suurepäraselt hakkama ning võivad tulevikus selle valdkonnaga seotud ametites väga häid tulemusi saavutada,” sõnab Rakett69 Teadusstuudiod tegevjuht Helen Saluveer. “Üritustega soovime tüdrukuid inspireerida ja ka nendele emadele näidata, et inseneeriavaldkonnas on naistel mitmesuguseid võimalusi end haridus- ja karjäärialaselt teostada.” „Oluline on tüdrukutele anda võimalus inseneeriat päriselt kogeda, sest just nii saab murda visalt püsivaid arusaamu, nagu oleks tehnika ja…

OSKA energeetika valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringust selgub, et vajadus täiendava tööjõu järele järgeval kümnendil kasvab. Seda tingib nii asendusvajadus, kuid ka hõivatute arvu kasv. Koolilõpetajate arv tööjõuvajadust ei kata, kuid erialane haridus on energeetika põhikutsealadel üha enam tööle asumise eeltingimus. 17. märtsil  kella 14–15 toimuvas infotunnis teevad uuringu tulemustest ning OSKA ettepanekutest  ülevaate OSKA uuringujuht Katrin Pihl ja OSKA vanemanalüütik Siim Krusell. Registreeru infotundi siin.