GIS-päev 2025 – ruumiandmed toetavad nutikamat tegutsemist Kolmapäeval, 19. novembril tähistatakse taas ülemaailmset GIS-päeva (GIS Day, Geographic Information Systems Day), mis on pühendatud geograafilise kirjaoskuse edendamisele. Tegemist on rahvusvahelise traditsiooniga, mis sai alguse 1999. aastal ning mida on Eestis järjepidevalt tähistatud alates 2005. aastast. GIS-päeva tähistamisest ja erinevatest sündmustest Eestis leiab infot www.alphagis.ee/gispaev. GIS-päeva eesmärk on suurendada teadlikkust sellest, mis on ruumiandmed ja geoinfosüsteemid ning kuidas need aitavad mõista ja kujundada meid ümbritsevat maailma – alates kliimamuutuste seirest ja linnaplaneerimisest kuni hariduse, tervishoiu ja muude valdkondade igapäevategevusteni ning kõige erinevamate keeruliste probleemide lahendamiseni. „GIS-päev on suurepärane võimalus näidata, et geoinfosüsteemid…

Tervise Arengu Instituut korraldab kolmapäeval, 19. novembril algusega kl 10 tervisedenduse konverentsi „Tervisekommunikatsioon – kuidas murda läbi infomüra?“. Konverentsi programmiga saad tutvuda  https://www.tai.ee/et/TervisedenduseKonverents2025  

Tunnustussündmus “Tähelend 2025” toimub 19. novembril kl 17.30–21 Tallinna Muusika- ja Balletikoolis. Auhinnad annab üle minister Kristina Kallas. Sündmuse otseülekannet saab jälgida ministeeriumi Facebooki lehel

20. ja 21. novembril toimub Tallinnas eestikeelsele õppele ülemineku konverents „Iga samm loeb“, mis toob kokku keeleõppe eksperdid, praktikud ja õppijad, pakkudes teadmisi, õppetunde ja inspiratsiooni üleminekust ja keeleõppest. Päevakava 20.11.2025 Päevajuht: Aleksandr Žemžurov 10.00 Kogunemine ja tervituskohv. 10.30 Konverentsi avamine. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase videotervitus. 10.45 Iga samm loeb! Kristjan Jaani (Politsei- ja piirivalvekolledži direktor, politseikolonel). 11.30 Vanemate roll eestikeelsele õppele üleminekul. Diana Vender (Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi keeleteaduse nooremteadur). 12.00–13.30 Lõuna, võimalus tutvuda kirjastuste materjalidega. 13.30 Mitmikidentiteet ehk kas mind on mitu? Viktoria Ladõnskaja-Kubits (lõimumise eestkõneleja ning kirjastaja). 14.15 Stand-up-etteaste “Primaatlingvistikast, kõlekrimkadest ja mõttemustast”. Aleksandr Popov  (õpetaja ning koomik). 15.00-15.20 Sirutuspaus, võimalus tutvuda kirjastuste materjalidega. 15.20 Minu samm loeb! Marta Vaarik (kunstnik), Jüri Nikolajev (ERRi Ida-Virumaa korrespondent), Virge Karba (Merko koolitusjuht). 16.30 Miks õpetada „Kevadet“ eesti keelest erineva koduse keelega noortele? Marju Lauristin (Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi emeriitprofessor). 17.30 Õhtusöök. 19.00 Õhtune võrgustumise programm. 21.11.2025 10.00 Tervituskohv….

 IT-professorite ja kirjanike debatt: „Kas AI tapab kirjaniku?“ Mis saab Eesti kirjandusest tehisaru ajastul? Kas AI võib tõesti tappa kirjanduse ja seejärel ka kirjaniku? Või on oodata Vestmanni ja Piibelehe eeskujul võitlust „kord tehisaru peal ja kirjanik all, siis jälle kirjanik peal ja tehisaru all“? Tallinna Tehnikaülikooli lugemisklubi on otsustanud novembris tuua ühise laua taha IT-professorid ja Eesti kirjanikud, et arutada tehisaru võimalikust mõjust kirjandusele ja kirjaniku rollile tulevikus. Kas karta tehisaru või mitte? 20. novembril kell 18 TalTechi NRG hoone aatriumis toimuval arutelul osalevad tuntud IT-professorid Tanel Alumäe ja Tanel Tammet ning kirjanike mõtteid jagavad Eesti Kirjanike Liidu juht…

Aruteluring „Hariduslikud lõhed Eestis: minevik ja tänapäev“ Reedel, 21. novembril kell 12.10–13.40 toimub Pärnu Koidula Gümnaasiumi (Metsa 21, Pärnu) aulas Lilli Suburgile pühendatud hõbemündi esitlus ja haridusteemaline aruteluring „Hariduslikud lõhed Eestis: minevik ja tänapäev“. Hariduse ja naiste õiguste fookuses hoidmiseks annab Eesti Pank välja meenemündi Lilli Suburgile. Tegu on esimese mündiga sarjast, mis on pühendatud silmapaistvatele naistele Eesti ajaloos. Suburg oli üks esimestest Eestis, kes naiste õiguste eest avalikult kõneles ja tegutses. Lilli Suburgi pärandist lähtuvalt arutame 150 aastat hiljem, milliste väljakutsetega me täna silmitsi seisame. Toona oli naistel raskem haridust omandada kui meestel – hariduslik lõhe oli meeste kasuks…

Teadusköögi õpilasvõistlus KRINGEL toob reaalteadused elulisse konteksti Tallinna Ülikooli Teadusköök korraldab teist aastat järjest üle-eestilise gümnasistidele suunatud õpilasvõistluse KRINGEL, mille sihiks on viia omandatud teadmised klassiruumist elulisse konteksti – kööki. Võistluse eesmärk on rakendada reaalteaduste teadmisi, kombineerida neid innovaatiliselt ja nutikalt gastronoomia valdkonnaga ning lahendada elulisi ülesandeid loodusteaduste sisu silmas pidades. Õpilasvõistlus KRINGEL on oluline samm teaduse ja igapäevaelu seoste esiletoomisel ja aitab siduda erinevates õppeainetes omandatud teadmisi ja oskusi ning ületada lõhe teoreetilise õppe ja praktilise elu vahel. „Sageli jäävad õpilaste jaoks loodus- ja reaalainete teadmised abstraktseks. KRINGEL pakub ainulaadse platvormi, kus näiteks piima hapendamine või leiva kergitamine muutub…

Sel sügisel saab alguse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Muusikateaduse Seltsi raamatuklubi, mille esimesed neli kohtumist keskenduvad ülevaateteosele “Eesti muusikalugu 1”. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kirjastuse „Eesti muusikalugu“ esimene köide on esimene kaasaegne terviklik käsitlus Eesti muusikaloost alates 12.–13. sajandi vahetusest kuni Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni 1918. aastal. Raamatu peatoimetaja on Toomas Siitan ja autorid Kristel Pappel, Toomas Siitan, Anu Kõlar, Anu Schaper, Heidi Heinmaa, Tiiu Ernits ja Aleksandra Dolgopolova. “Sellise väärika ja mahuka teose ilmumine eesti raamatu aastal on märgiline ja nõuab väärilist tähistamist. Raamatusse üksinda süüvimine võib olla suur väljakutse ning tõenäosus, et raamat jääb riiulisse seisma, on…

Millised taipamised on vajalikud, et toetada õpilaste õppimist? Mida tähendab ahhaalik õppimine tänases koolis ja kas see sobib igale õppijale? Milline keskkond ja suhted õppimist toetavad ja kuhu me tegelikult teel oleme? Tule ja saa osa ahhaaliku kooli hariduskonverentsist “Teekond taipamiseni” ja nopi üles enda taipamised 28. novembril V Spa konverentsikeskuses Tartus! Info Oodatud on õpetajad ja koolijuhid, haridusametnikud ja poliitikakujundajad, üliõpilased ja tulevased õpetajad, lapsevanemad ning kõik, keda kõnetab hariduse areng. Piletid ja lisainfo https://fienta.com/et/teekond-taipamiseni

26.–27. septembril ja 28.–29. novembril toimub Tartus kaheosaline tasuta täienduskoolitus „Andekus looduteadustes – kuidas märgata ja inspireerida tulevikutalente klassiruumis kaasava hariduse kontekstis“, mis keskendub andekuse märkamisele ja toetamisele loodusteadusliku õppe kontekstis. Koolitus on suunatud põhikooli ja gümnaasiumi bioloogiaõpetajatele. Kuidas märgata, toetada ja suunata loodusteadustes andekaid õpilasi tänapäevase kooli kontekstis? Sellele küsimusele otsitakse vastuseid Tartu Ülikooli loodusteadusliku hariduse keskuse ja teaduskooli koolitusel „Andekus loodusteadustes – kuidas märgata ja inspireerida tulevikutalente“. Kahepäevased kohtumised Tartus annavad õpetajatele nii uusi ainealaseid teadmisi kui ka praktilisi tööriistu, et mõista andekuse ilminguid ja juhendada loodusteadustest huvitunud õpilasi nende arenguteel. Koolituse üks tugevusi on koostöö Tartu Ülikooli…

Laupäeval, 29. novembril kell 14 on võimalus osaleda kuraator Grete Tiigiste tuuridel Eesti Arhitektuurimuuseumi näitustele “Joonistatud paralleelilmad” / “Into the Droame” ja “Kui ma parajasti maju välja ei mõtle …”.

Konverents “30 aastat miljöö kaitsmist Tartust” 30. novembril toimub Tartu Linnamuuseumi hoones (Narva mnt 23) konverents “30 aastat miljöö kaitsmist Tartust”, millele järgneb raamatu “Tartu puitarhitektuur” esitlus Saksa Kultuuri Instituudis (Kastani 1). Päeva jooksul saab kuulda oma eriala tippude ettekandeid linnaplaneerimise, arhitektuuri ning miljööväärtuslikkuse osas ning tutvuda värskelt ilmunud raamatuga. 1995. aasta sügisel loodi Tartus esimesed linnaehituslikud kaitsealad ja seda võib pidada esimeseks seadusandlikuks sammuks väärtusliku ruumilise keskkonna kaitsel väljaspool muinsuskaitseseadust. Sellele järgnesid 2001. aastal Tallinna miljööväärtuslikud alad ja lõpuks seadustas miljööväärtuslike hoonestusalade loomise 2003. aasta 1. jaanuarist jõustunud uus Planeerimisseadus. Konverentsil vaadatakse tagasi nii miljöö kaitsmise algusaegadesse kui tänapäevasesse…