Sündmused

Tänavuse emakeelepäeva puhul toimub Tartu ülikoolis 9.–15. märtsini emakeelenädal. Selle keskne üritus on 13. märtsil kell 13.00 Tartu ülikooli muuseumi valges saalis toimuv avalik loeng, kus väljendusoskuse lektor Helen Hint räägib eesti keelest ning eesti keeles õppimisest ja õpetamisest tehisaru ajastul. Ürituse avab rektor Toomas Asser.  Loengus käsitleb Helen Hint tehisaru rolli keelekasutuses ja hariduses ning seda, mida näitavad senised uuringud tehisaru eesti keele oskuse kohta. Hindi sõnul kiputakse tihti arvama, et tehisaru eesti keele oskus on sama hea kui emakeelse kõneleja loomulik keeleoskus. „Küsimus ei ole aga ainult selles, kas tehisaru valdab keelt piisavalt, vaid mõista tuleks ka seda, millest me keelekasutajatena…

Keeletegude tänuüritus toimub 13. märtsil kl 14–16 Eesti kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu). Tunnustatakse 2025. aasta parimaid keeletegusid ja parimat kõrgkooliõpikut ning antakse üle keelekümbluse kvaliteediauhinnad. Esinevad Uku Zolgo ning Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpilased.    

Palamuse muuseumis toimub 14. märtsil Gaute Kivistiku juhatamisel aabitsateemaline konverents. Päev algab tagasivaatega näitusele „Aabits kui ühiskonna peegel“. Ajaloolase Uuno Ojala ettekandest saab teada, miks anti kunagi aabitsaid välja kahes erinevas eesti keeles. Eesti lastekirjanduse uurija, kasvatusteadlane ja klassiõpetaja Mare Müürsepp räägib kirjanikest, kelle tekstid on jõudnud aabitsasse või kes on hoopis ise aabitsa koostanud. Kunstnikud Joonas ja Elina Sildre kõnelevad, kas ja kui palju erineb aabitsa illustreerimine juturaamatu kujundamisest. Aabitsa koostamise tagamaadest kuuleb õpetaja Linda Trossi ettekandest tema enda koostatud „Öökull Öösikese aabitsa“ näitel. Konverentsi kava Info Krista.Sukk@palamusemuuseum.ee.

Emakeelepäev

Keemiaolümpiaadi lõppvoor  14. ja 15.03.2026. Info

Emakeelepäeval, 14. märtsil toimub presidendi kantselei ees viiendat korda suur lugemisaktsioon, mida alustab päikesetõusul kell 6.41 president Alar Karis. Ettelugemine kestab kuni päikeseloojanguni kell 18.21. Huvilised on terve päeva vältel oodatud presidendi kantselei esisele platsile ettelugemist kuulama või elama kaasa Facebooki vahendusel. Lugemisaktsioonil osalevad tuntud ühiskonnategelased, haridus- ja teadusinimesed, kirjanikud, näitlejad, muusikud, kunstiinimesed, filmitegijad, sportlased ja paljud teised. Koos president Alar Karisega loevad tekste Triin Soomets, Ivo Felt, Tiina Kaalep, Taavi Eelmaa, Merike Kasemets, Aet Ader, Maarin Ektermann, Margus Allikmaa, Riste Sofie Käär, Jüri Pootsmann, Derek Leheste, Kadi Kesküla, Oskar Seeman, Marius Peterson, Brigitta Davidjants, Andres Põder, Kaja Kärner, Märt…

Harno Inseneriakadeemia ja hariduskeskus Rakett69 Teadusstuudiod kutsuvad 7.–9. klasside tüdrukuid koos emadega üritustesarjale „Julgus tegutseda – tulevikutüdrukute inspiratsioonipäevad”, kus tutvustatakse inseneeriavaldkonda läbi põnevate esinejate ja praktiliste ülesannete. Üritustest osavõtt on huvilistele tasuta. “Näeme oma hariduskeskuses igapäevaselt, et tüdrukud saavad inseneeriateemaliste ülesannetega suurepäraselt hakkama ning võivad tulevikus selle valdkonnaga seotud ametites väga häid tulemusi saavutada,” sõnab Rakett69 Teadusstuudiod tegevjuht Helen Saluveer. “Üritustega soovime tüdrukuid inspireerida ja ka nendele emadele näidata, et inseneeriavaldkonnas on naistel mitmesuguseid võimalusi end haridus- ja karjäärialaselt teostada.” „Oluline on tüdrukutele anda võimalus inseneeriat päriselt kogeda, sest just nii saab murda visalt püsivaid arusaamu, nagu oleks tehnika ja…

Mõttespordi olümpiaad Sellel õppeaastal on jäänud veel mängida 2 etappi: 16.02–20.02.2026 toimub võistluste III etapp 16.03–20.03.2026 toimub võistluste IV etapp PS! Mõttespordi olümpiaadil osaleb sellel aastal üle tuhande õpilase 81-st koolist!

Agab Eesti ülikoolide esimene ühine rohe­nädal, mille käigus võetakse viie päeva jooksul fookusesse kestlikkuse teemad teadusasutustes ja ühiskonnas. Ülikoolides toimuvad nädala jooksul üritused, mis keskenduvad erinevatele kestlikkuse teemadele alates teaduskoostööst kobarprobleemide lahendamisel kuni inimeste igapäevaste harjumuste kujundamiseni. Kestlikkuse valdkondadega seotud probleemid, nagu elurikkuse vähenemine, kliimamõjude suurenemine ja saaste, väikekultuuride ja -keelte kadu, ebavõrdsuse suurenemine on murekohad nii maailmas kui Eestis ja on praeguste parimate teadusandmete alusel viimaste aastatega süvenenud. Kestliku arengu saavutamiseks on vaja leida tasakaal inimese ja ühiskonna heaolu, majanduse jätkusuutlikkuse ja kultuuri elujõu tagamise ning looduskeskkonna hoidmise ja taastamise vahel. Seetõttu tuleb kestlikkust vaadata ka läbi sotsiaal- ja…

Harno kutsub koole osalema e-katseeksamitel   Märtsist aprillini toimuvad üle-eestilised e-katseeksamid. Selleks, et 2027. aastal esmakordselt toimuvad e-eksamid toimuksid sujuvalt ja ootuspäraselt, on e-katseeksamitel osalemine koolide jaoks oluline samm testimaks oma valmisolekut. Kui 2025. aasta kevadel toimusid e-eksamite katsetused piiratud mahus, siis sel kevadel saavad kõik üldhariduskoolid katsetustel osaleda, et valmistuda 2027. aastal toimuvateks eesti keele, eesti keele kui teise keele ja inglise keele eksamiteks ning 2028. aastal toimuvaks matemaatika elektroonseks eksamiks. “E-katseeksamitel osalevate 9. klasside õpilaste jaoks on see hea võimalus saada vahetult enne lõpueksameid tagasisidet oma õpitulemuste omandamise kohta. Kooli jaoks on aga oluline testida enda taristut ja inimressursse,” sõnas Harno hindamise korralduskeskuse juht Heidy Roosimägi. “Igasuguste katsetuste eesmärk on välja selgitada…

OSKA energeetika valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringust selgub, et vajadus täiendava tööjõu järele järgeval kümnendil kasvab. Seda tingib nii asendusvajadus, kuid ka hõivatute arvu kasv. Koolilõpetajate arv tööjõuvajadust ei kata, kuid erialane haridus on energeetika põhikutsealadel üha enam tööle asumise eeltingimus. 17. märtsil  kella 14–15 toimuvas infotunnis teevad uuringu tulemustest ning OSKA ettepanekutest  ülevaate OSKA uuringujuht Katrin Pihl ja OSKA vanemanalüütik Siim Krusell. Registreeru infotundi siin.

18. märtsil avab Luua metsanduskool oma uksed koolinoortele, et tutvustada edasiõppimisvõimalusi praktilise metsanduse erialadel ja nüüdisaegset kutseõppekeskkonda. Päev annab hea võimaluse saada vahetu ülevaade metsanduse õppimisest ning küsida küsimusi otse õpetajatelt ja õppijatelt. Luua metsanduskool avab vastuvõtu uuele laiapõhjalisele metsanduse õppekavale, mille raames on õppijal võimalik valida kahe suuna ja nelja spetsialiseerumise vahel. Uus rakendusliku keskhariduse õppekava annab noorele õppijale senisest paindlikuma võimaluse kujundada oma õpitee vastavalt huvidele ja töömaailma vajadustele. Metsanduse erialale sisseastumise järel on noortel võimalik spetsialiseeruda metsanduse, arboristika, harvesteri- või forvarderijuhtimisele. „Soovime, et tulevased õppijad saaksid Luuale tulles võimalikult hea ülevaate sellest, millised on nende valikud ja…