koolivõrk

EESTI KOOLIVÕRK: Kas suudame tänapäevast head haridust pakkuvat kooli ka edaspidi ülal pidada? Prognooside kohaselt on 2030. aastal Eesti üldhariduses sama palju õpilasi kui praegu, aga seejärel hakkab arv vähenema.…

TALLINNA KOOLIVÕRK: Viimase kümne aastaga on Tallinna põhikooliõpilaste arv kasvanud enam kui 10 000 õpilase võrra. Vajadus gümnaasiumikohtade järele kasvab eeloleval viiel aastal praegusega võrreldes veel ligi 4000 võrra. Vaadates…

HARJUMAA KOOLIVÕRK: Suur osa naaberomavalitsuste õpilastest käib Tallinnas koolis, selle põhjused on erinevad. Koolivõrgu sarja eelmises osas (28.05) oli juttu sellest, et Harjumaa õpilaste arv on viimasel kümnel aastal järjepidevalt…

HARJUMAA KOOLIVÕRK: Tallinna lähivaldade koolivõrku ei saa vaadata pealinna omast eraldi. Suur osa naaberomavalitsuste õpilastest käib Tallinnas koolis, selle põhjused on erinevad. Teiste valdade omavaheline õpiränne on märksa tagasihoidlikum. Harjumaa…

TARTUMAA KOOLIVÕRK: Haridusvõrgus toimunud muutused peegeldavad küllaltki hästi õpilaste struktuuris toimunud muutusi. Tartumaal leidub nii kahaneva kui kasvava rahvastikuga piirkondi ning kohalike haridusjuhtide hinnangul tuleb koolivõrgu korrastamisel majandusnäitajate kõrval arvesse…

IDA-VIRUMAA KOOLIVÕRK: Väikesed omavalitsused ei suuda kunagi pakkuda gümnaasiuminoorele samasuguseid tingimusi kui riigigümnaasiumid. Ida-Virumaa koolide lähiaastate suurimad väljakutsed on tagada eesti keele õpetamise kvaliteet ja osutada tuge vajavatele lastele kõiki…

LÄÄNE-VIRUMAA KOOLIVÕRK: Kõik sõltub sellest, kui kaua kulub aega Rakveresse jõudmiseks. Seni omandavad ligikaudu pooled Lääne-Virumaa gümnaasiumilõpetajatest kõrghariduse, mis on Eesti keskmisest kõrgem näitaja. Aga kuidas edasi? Rakvere ootab pikisilmi…

PÄRNUMAA KOOLIVÕRK: GÜMNAASIUMIÕPILASTE ARV ON DRASTILISELT VÄHENENUD, AGA GÜMNAASIUMID VÕITLEVAD OMA KOHA EEST. Ilma põhimõtteliste muudatusteta haridusvõrgus on Pärnumaal juba lähiaastatel väga keeruline tagada kohalikule omavalitsusele seadusega pandud ülesannete kvaliteetset…

LÄÄNEMAA JA SAARTE KOOLIVÕRK: KÕIGIS KOLMES MAAKONNAS ON GÜMNASISTE POOLE VÄHEM KUI 15 AASTAT TAGASI Läänemaa ja Lääne-Eesti saarte omavalitsused investeerivad haridusasutustesse nii palju kui võimalik, sest haridus on nende…

JÄRVA- JA RAPLAMAA KOOLIVÕRK: KESK-EESTIT PAINAVAD ÄÄREMAA MURED. Järva- ja Raplamaa koolivõrku ootavad ees samasugused väljakutsed nagu kaugemate maanurkade hariduselu: õpilaste arvu vähenemine, õpetajate vananemine ja muutused töökeskkonnas.  Haridus- ja…

PÕLVA-, VALGA- JA VÕRUMAA KOOLIVÕRK: KOOLIVÕRGU ÜMBERKORRALDAMINE ON KAGU-EESTI HARIDUSELU SUURIMAID KATSUMUSI. Kagu-Eesti hariduselu kimbutab rahvastiku kahanemine ja vananemine. Eesti üldise tervikpildiga võrreldes tuleb tõdeda, et Võru, Põlva ja Valga…

JÕGEVAMAA JA VILJANDIMAA KOOLIVÕRK: SÜGISEL HOOGUSTUVAD ARUTELUD HARIDUSE ARENGUKAVADE ÜLE. Paljud valla- ja väikelinnade koolid seisavad praegu silmitsi ühesuguste muredega: õpilaste arvu vähenemine, aegunud õpikeskkond, raskused kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate leidmisega…

Algab Õpetajate Lehe ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja HTM-i koostööprojekt „Koolivõrk“. Õpetajate Lehes hakkab ilmuma üks kord kuus artiklite sari piirkondade kaupa koolivõrgu senistest arengutest ja tulevikuvisioonist, kus…