Aaviksoo: Kõrgharidusreform hakkab ülikoolidesse jõudma

Paljude riikide kogemus tõendab, et sotsiaalse ja majandusliku edenemise üheks määravamaks teguriks on rahvusliku kõrghariduse konkurentsivõime. Kõrgharidus muutus möödunud sajandi kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel aastatel väheste elitaarsest privileegist kättesaadavaks suurele osale noortest. Meile jõudis see koos taasiseseisvumisega enam kui 20 aastat hiljem. Seni ühest ülikoolist ja viiest kõrgemast õppeasutusest koosnenud süsteem paisus kümne aastaga 49 kõrgkoolini. Üliõpilaste arv kasvas enam kui kolm ja igat sorti professorite arv ligi kümme korda. Kvaliteediprobleemid pidid lahendama turujõud.

Pikemalt loe Sirbist.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Kuidas eksportida haridust

Eesti hariduse ekspordil on suur potentsiaal. Meil on haridus, mis on end maailmas heast küljest näidanud ja hakanud end osaliselt juba…

9 minutit

Iga koolipere väärib töökorras koolimaja ja iga koolimaja töökorras kooliperet

Üha enam leitakse, et Eesti koolivõrgus tuleks optimaalsema toimimise nimel liita…

17 minutit

Sisseastujate arvu pole mõtet suurendada eluvõõraste meetoditega

Et otsustada, milline ülikoolidesse sisseastujate arv oleks pikas perspektiivis optimaalne, mida riiklikult rahastada, peaks…

7 minutit
Õpetajate Leht