Aaviksoo: Kõrgharidusreform hakkab ülikoolidesse jõudma

1 minut
26 vaatamist

Paljude riikide kogemus tõendab, et sotsiaalse ja majandusliku edenemise üheks määravamaks teguriks on rahvusliku kõrghariduse konkurentsivõime. Kõrgharidus muutus möödunud sajandi kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel aastatel väheste elitaarsest privileegist kättesaadavaks suurele osale noortest. Meile jõudis see koos taasiseseisvumisega enam kui 20 aastat hiljem. Seni ühest ülikoolist ja viiest kõrgemast õppeasutusest koosnenud süsteem paisus kümne aastaga 49 kõrgkoolini. Üliõpilaste arv kasvas enam kui kolm ja igat sorti professorite arv ligi kümme korda. Kvaliteediprobleemid pidid lahendama turujõud.

Pikemalt loe Sirbist.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Et eesti keel ei taanduks teaduses kõrvalkeeleks

Kui soovime, et eesti keel püsiks täisväärtusliku teadus- ja kõrghariduskeelena, peab selle arendamine muutuma riiklikult süsteemseks ja…

3 minutit

Äratage tiigri taltsutaja!

SAIS3 ebaõnnestumine on hariduskorralduslik katastroof. Koolid peavad kogu vastuvõtukorralduse mõne nädalaga ümber tegema, aga me saame sellega hakkama. Oleme harjunud Eestit…

5 minutit

Vaese jumala teenrid

Mida peaks silmas pidama noor, kes plaanib doktorantuuri astuda? Esmalt tuleks muidugi omandada realistlik pilt tänapäeva akadeemilisest maailmast ja enda väljavaadetest selles…

3 minutit
Õpetajate Leht