Ragnar Kaasik.

Miks sest inseneeriast kogu aeg pasundada?

Põhjalik Õpetajate Lehe lugeja on kindlasti täheldanud, et inseneeria valdkond on viimasel ajal rohkelt tähelepanu saanud ja selle olulisusest räägitakse palju. Võib tekkida küsimus, miks see igal pool nii palju kõlapinda leiab. 

Paratamatult räägitakse rohkem sellest, mis on halvasti, ja samal põhjusel on luubi alla sattunud ka inseneeria. Täpsemalt inseneride nappus Eestis. Seda tõestas ilmekalt Lausanne’i juhtimise arendamise instituudi konkurentsivõime uuring, mille järgi oli Eesti 2023. aastal kvalifitseeritud inseneride kättesaadavuselt Euroopa riikide seas viimasel kohal. Inseneride kättesaadavusest oleneb aga riigi peaaegu igasugune areng ja riigikontrolli auditi kokkuvõttes seisab: „Rahvaarvu ja tööealise elanikkonna vähenedes sõltub Eesti majanduse areng üha enam tootlikkuse kasvust ning tehnoloogia- ja teadmispõhistest lahendustest. Selleks on vaja piisaval hulgal pädevaid insenere.“ 

Küsisin riigikontrolli auditijuhi Rauno Vinni ja tema meeskonna käest, mida tähendab piisavalt insenere. Vinni sõnul uurisid seda eri osapooltelt ka nemad, kuid selget vastust ei saanud. „Võiks ju eeldada, et kui riik koordineerib koolitustellimust ja mõtleb, mis koolidele ja kui palju raha jagada, on tal ettekujutus, kas rohkem on vaja ehitus-, masina-, energeetika- või tarkvarainsenere,“ arutleb Vinni. Inseneeria valdkonnas on teatavasti sadu ametikohti seinast seina ja kuigi vastab tõele, et insenere on niikuinii juurde vaja, olenemata täpsest suunast, kõlab riigikontrolli sõnum, et tuleb selgemalt mõelda, kuhu ka valdkonnasiseselt rohkem ressurssi panna ja mida olulisimaks pidada. „Muidu määrime selle tillukese võitüki hiiglasliku kääru peale laiali ja üheski kohas pole seda piisavalt,“ sõnab Vinni. 

“Rahvaarvu ja tööealise elanikkonna vähenedes sõltub Eesti majanduse areng üha enam tootlikkuse kasvust ning tehnoloogia- ja teadmispõhistest lahendustest. Selleks on vaja piisaval hulgal pädevaid insenere.

Kõige arusaadavamalt vastas küsimusele, miks on Eestis insenere puudu, hiljuti presidendilt noore inseneri preemia pälvinud biomeditsiinitehnika insener Annika Kaalep: „Insenere on kindlasti puudu. Eriti kui mõelda, et lisaks olemasolevate tehnoloogiate ja lahenduste haldamisele on Eesti majanduse arenemiseks hädavajalik arendada välja uusi kõrgtehnoloogiaid. Praegu tegeldakse sellega Eestis väga vähe, sest insenere ei ole piisavalt.“ Sellest vastusest võib välja lugeda, et olemasoleva säilitamiseks polegi ehk rohkem insenere vaja, arenemiseks aga küll. 

Ei saa salata, et olukord maailmas on ärev: üks sõda siin ja teine seal ning üks ähvardus ajab teist taga ka omade vahel. See, mida igal riigil teistele pakkuda on, paistab julgeoleku koha pealt tahes-tahtmata üha suuremat rolli mängivat ning kas see peaks nii olema või mitte, on täiesti teisejärguline. Välispoliitikat kõrvale jättes parandab kõrge riiklik inseneeriatase ka selles riigis elavate inimeste elu. Sellepärast ongi vaja kogu aeg inseneeriast pasundada. 

Kommentaarid

  1. Lp. lugejad!
    Küsimus pole üldse probleemist “pasundamises” vaid… meie ühiskonda on tasapisi jõudnud SILMAKIRJALIKKUS – kõik kiidavad nö oma valdkond! Arukad inimesed on juba ammu toonud välja kasvõi inseneride puuduse PÕHJUSED, milleks on kooli (taseme) allakäik. Ja seda ei lahenda RAHAGA vaid MÕISTUSEGA…

    Ajan juba pikemat aega tigedaks oma oponendid, kui vihjan 2001-2013 TÜ-s tehtud urringule, mille järgi meie gümnaasiumite lõpetajate arukus (IQ) sel ajal langes ca 8 standartpunkti (sama on märgatud ka mujal Euroopas). Juba ligi 20 aastat tagasi ütles üks TTÜ professor nelja silma all, et praegu ei suuda teatud matemaatika ülesandeid lahenda ka nn eliitkoolide lõpetajad (mis omal ajal polnud probleem)…

    Kõik lalisevad õpetajate puudusest… See on jõudnud ka Saksamaale, kus õpetaja palk 1,7-1,9 saksa keskmist… Rahast pole abi! Langus algas siis, kui kool idologiseeriti – laps on isiksus, kes kõik ISE otsustab (ta on täiskasvanuga võrdne), tal ei tohi olla raskusi, tund olgu vaid meeldiv, kaotame hindamise-eksamid jne. See kõik on muide LOODUSSEADUSTE VASTANE… Poliitikud-kolleegid! – mõelgem nüüd edasi!

    Peep Leppik

  2. Kunagi kirjutasin “6. aug 2010 — Miks nad kipuvad ülikooli?”, kus üheks paatoseks oli, et kui ei ole parasjagu keskkonda (näiteks tootmist, kus ettevalmistatava inseneri kvalifikatsiooni rakendada annab), siis on selle inseneri ettevalmistus maha visatud investeering. Selle konkreetse inseneridiplomiga inimese jaoks võib erialaselt olla parim siirduda jõukasse välisriiki (laevaehitusinseneril Soome sadamasse). “Annika Kaalep: „Insenere on kindlasti puudu. Eriti kui mõelda, et lisaks olemasolevate tehnoloogiate ja lahenduste haldamisele on Eesti majanduse arenemiseks hädavajalik arendada välja uusi kõrgtehnoloogiaid. Praegu tegeldakse sellega Eestis väga vähe, sest insenere ei ole piisavalt.“” See hüüatus mind ei veena! Eesti arendusvõimekuse seisukohast on perspektiivikas, kui kõik, kel pea lõikab, õpivad BA tasemel ära mingi õpiajal laborit nõudva loodusteaduseriala ning riik või siinsed firmad lennutavad nad stipendiumi ja naasmiskohustusega edasiõppele rikka riigi rikkasse firmasse või rikkasse ülikooli. Tagasi tulles nad kindlasti loovad siin midagi. Loota, et Eesti on omade inseneride lisandudes mingite kõrgtehnoloogiate veduriks takerdub vaba raha puuduse taha.

    Valdar Parve

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Inseneride nappuse leevendamiseks tuleb investeerida üld- ja huviharidusse

Huvi inseneeria valdkonna vastu kaob paljudel juba põhikoolis ja sellest tingitud oskuste puudust…

15 minutit

Lapse õigus haridusele ei tohiks tähendada vaesemat koolielu

Haridusministeeriumi juhendis eristatakse õppekavajärgset ja õppekavavälist tegevust ning lisaks vabatahtlikku annetust, osalustasu ja klassiraha. Koolielus…

6 minutit

Kas asendame korstna päikesepaneeliga?

Riik peab koolipidajat ja koolijuhti võimestama, mitte täiendava bürokraatiaga üle koormama. Miks peaks paralleelsüsteemis toimuv atesteerimisvestlus olema arenguvestlusest sisukam?…

7 minutit
Õpetajate Leht