25. jaanuaril võttis Tallinna linnavolikogu vastu otsuse, et pealinnas gümnaasiumide põhikooli- ja gümnaasiumiosa teineteisest ei lahutata. Gümnaasiumiosa kaob aga nendel 12-klassilistel koolidel, kuhu võetakse kolm aastat järjest vastu alla 60 õpilase. Aselinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul ei kohusta praegune põhikooli- ja gümnaasiumiseadus põhikooliosa gümnaasiumist eraldama ja Tallinnas seda ka ei tehta.

Siiski rajatakse pealinna aastatel 2013−2021 kaks reaalsuunaga Treffneri tüüpi puhast gümnaasiumi. Neist esimese asukoht avalikustatakse siis, kui on kindel, et EAS annab selle ehitamiseks toetust. Otsus selgub aprillis. Esialgu märgitakse vaid, et tegemist on uue põlvkonna koolimajadega, mille sarnaseid võib näha näiteks Taanis.

Kesklinna koolijuhid on linnavalitsuse otsusega rahul. Prantsuse lütseumi direktor Lauri Leesi ütleb, et tema koolile on lõpuks ometi halastatud, ja lisab, et ta on juba näinud viie paralleeliga koole, aga ei mäleta, et lapsed seal viis korda parema hariduse oleks saanud.

Äärelinna koolide saatus on ebakindlam. Lasnamäel asuva Laagna gümnaasiumi direktor Martin Kaasik arvab, et arengukava järgi jääb Lasnamäele alles 12-klassiline vene lütseum, sest sellel pole gümnaasiumiosa komplekteerimisega probleemi, Laagna või Kuristiku gümnaasium muutub aga peagi põhikooliks. Kumb, seda enne kohalikke valimisi teada ei saa, oletab Kaasik.