Tallinnas tutvustati 30. oktoobril huvirühmadele Eesti elukestva õppe strateegiat 2014–2020. Strateegia projektis on Eesti hariduse suurimaks väljakutseks nimetatud uue õpikäsituse rakendumist. Kuidas aga saada kindlust strateegia rakendumises? Me ei saa ju eeldada, et õpetajad ja koolijuhid „kuulavad ja õpivad ära”, mida on vaja uue õpikäsituse rakendamiseks teha. Peame pigem looma neile võimaluse mis-mina-ise-sellest-kõigest-järeldan-protsessi läbitegemiseks.

Tuginedes Hongkongi haridusreformile (peatükk „Shanghai and Hongkong: Two Distinct Examples of Education Reform in China”, väljaanne „Strong Performers and Successful Reformers in Education: Lessons from PISA for the United States”, OECD 2010), pakkus Noored Kooli elukestva õppe strateegia 2014–2020 koostajatele välja idee korraldada kõigile Eesti koolidele mõttepäevad.

Anname igale koolile aja, võimaluse ja toe mõtestada uut õpikäsitust ning teha plaane selle rakendamiseks oma koolis. Anname neile võimaluse olla õppiv organisatsioon. Arvame, et sellisel lähenemisel on suurem mõju kui igast koolist üksikute õpetajate täienduskoolitustel käimisel.

Hongkongis hakati juba neli aastat enne haridusreformi rakendamist koolidele mõttepäevi korraldama. Igal mõttepäeval osalesid 12 kooli esindajad. Iga kooli esindas kuueliikmeline delegatsioon, kuhu kuulusid nii juhtkonna liikmed kui ka õpetajad. Ka Eestis saaksid osalejad taolise mõttepäeva raames uut õpikäsitust oma kooli kontekstis mõtestada, iga kooli esindus mõelda oma tegevuse kohandamisele. Oluline on, et mõttepäevade ülesehitus vastaks ka ise uuele õppimiskäsitusele.

Anname õpetajatele ja koolijuhtidele strateegia mõtestamiseks vajaliku aja, võimaluse ja toe, viies läbi ühtse metoodikaga mõttepäevi!