Oleme varasemast avatumad ja mitmekülgsema õppekavaga, toonitati 10. jaanuaril balletikooli avatud uste päeval.

Balletikoolis on toimumas hulk muutusi, märkis külalisi tervitades legendaarne baleriin ja tantsuõpetaja Tiiu Randviir. Eelkõige on balletikool nüüd senisest avatum, püütakse võimalikult palju osaleda väljaspool kooli toimuvatel esinemistel ja konkurssidel, väga hea on koostöö Estonia ja Vanemuise teatriga.

Tiiu Randviir on rõõmus, et balletikooli õpilastel on läinud ka väljaspool kooli väga hästi. Alles 3. novembril võitis Marita Weinrank mainekal Grasse’i balletivõistlusel Prantsusmaal kuldmedali. Viimastel aastatel on kooli õpilased osalenud edukalt rahvusvahelistel konkurssidel ja festivalidel Saksamaal Berliinis, Itaalias Spoletos, Rootsis Falunis, Lätis Riias ja Liepajas, Leedus Vilniuses.

Balletikooli avatust näitab ka see, et kooli õpilased käivad koos Eesti rahvusballetiga välisturneedel. 11. jaanuaril näitas Mezzo telekanal Eesti rahvusballeti esituses „Pähklipurejat”, mis oli lindistatud Venezias La Fenice teatris. Oli väga meeldiv näha, et etenduses tegid kaasa ka balletikooli õpilased, nentis Randviir.

Lisaks osaleb balletikool Eesti esimese rahvusvahelise balletivõistluse korraldamisel. Võistlus toimub 28.−31. märtsini Kumu auditooriumis ja loomulikult võtavad sellest osa ka Tallinna balletikooli õpilased. Võistluse peakorraldaja on MTÜ Balletikonkursi Ühing.

Õpilased peavad hirmust välismaa ees varakult üle saama, ütles Eesti rahvusballeti juht Toomas Edur, meenutades, kui hirmul ta ise välismaa ees oli, kui osales aastakümned tagasi koos Age Oksaga sellesama Tallinna balletikooli kasvandikuna USA-s Jacksonis Mississippi balletikonkursil. Aga selgus, et hirm polnud põhjendatud, sest nad olid väga edukad. Nii peavad ka tänased noored tantsijad varakult teada saama, mis tasemel nad võrreldes teistega on, rõhutas Edur.

Toreda muutusena toodi esile, et balletihuviliste laste arv on kasvanud. Direktor Kaie Kõrb märkis, et kui üle-eelmisel aastal kandideeris balletikooli 40 last, siis eelmisel aastal juba 70. Eesti ja vene lapsi on koolis enam-vähem võrdselt. Aga poisse võiks rohkem olla, ütles Kaie Kõrb ja soovitas lapsevanematel julgemalt ka oma poegi balletti õppima tuua.

Muudatused õppekavas

Muutusi on tehtud ja tuleb veelgi teha ka balletikooli õppekavas, nentis kooli asedirektor õppealal Liina-Liis Liiv-Toome. Kaasaegne balletikool ei piirdu enam üksnes klassikalise balletiga, vaid õpetab ka džäss- ja moderntantsu ning muid nüüdisaegseid tantsutehnikaid, sest teatrid vajavad n-ö laia profiiliga tantsijaid ja teiseks selgub vahel õppimise käigus, et mõnele õpilasele sobibki see muu paremini. Nende uute tantsutehnikatega peaks alustama juba põhikoolis, sest hiljem on raskem kaasaegse tantsu kehatunnetust saavutada. Paraku tähendab see lisatunde, mis suurendavad märkimisväärselt õpilaste õppekoormust põhikooliosas, ja nüüd arutataksegi koolis, mis oleks lahendus.

Ja veel üks suur muutus ootab kooli tõenäoliselt ees – uus maja. Juba aastaid on kavandatud viia balletikool üle uude hoonesse, mis peaks tulema Pärnu maanteele polütehnikumi kõrvale. Sinna majja peaksid kokku kolima Georg Otsa nimeline muusikakool, muusikakeskkool ja balletikool.

Uue maja plussiks oleks kooli oma õppelava, märgib Tiiu Randviir, täpsustades, et praeguses majas Toom-Kooli tänaval seda pole. Samas oskavad õpilased väga palju sellist, mida tasub teistelegi näidata. Lahtiste uste päevalgi nähtud õpilaste etteasted kutsusid esile külastajate pika ja sooja aplausi.