- Täiskasvanud õppija nädal päädis 22. oktoobril Eesti rahvusraamatukogus täiskasvanuhariduse tänusündmusega, kus tehti teatavaks tänavused parimad aasta õppijad, koolitajad, õpiteod ja õppijasõbralikud tööandjad.
Kahekümne üheksandat korda toimunud täiskasvanud õppija nädalal leidis üle Eesti aset hulk tegevusi ja sündmusi, mis väärtustavad elukestvat õpet. Nädal algas üle-eestilise õpitunniga, mis kutsus täiskasvanuid pühendama vähemalt ühe tunni millegi uue õppimisele, nii üksi kui ka koos sõprade, pereliikmete, töökaaslastega.
Tunnustuskonkursile esitati üle poole tuhande kandidaadi: 205 õppijat, 117 koolitajat, 110 õpitegu ja 80 õppijasõbralikku tööandjat. Maakondade laureaatide seast valiti Eesti tublimad.
Mõlemad aasta õppija tiitli pälvinud – Carmen Ott ja Kerly Jõgi – on pärit saartelt ja teinud kannapöörde meditsiini valdkonda. Muhu saarel hobuturismis ja iluteeninduses töötanud Kerly Jõgi (33) õpib õeks ja unistab arstiteaduskonnast.
Carmen Ott (54) oli kümme aastat juhtinud Prangli rahvamaja, pälvinud selles ametis tunnustust, kui ühel päeval tabas teda nagu välk selgest taevast koondamine. Ta käis linnas kultuurivaldkonna tööintervjuudel, kuid lõppvoorus sai ikka eitava vastuse. Kahe kuu pärast nägi Ott kuulutust, et Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) hakkab Prangli saarele moodustama kiirabi ja vajab esmase abi andjaid.
„Sõprade ja sugulaste utsitamisel kandideerisin ja oh üllatust – osutusin valituks,“ räägib Ott. „PERH-i kursused tundusid mulle ulme, suure ärevuse tõttu ei jäänud algul mitte midagi meelde. Pelgasin, kas saan elude päästmisega hakkama ja teen ikka kõik õigesti. Kipun üle mõtlema. Aga juhendaja oli üliinspireeriv ja toetav ning rahustas mu maha. Temast sai minu inspiratsiooniallikas ja sõber kogu eluks.“
“Kui kohe suurelt alustada on hirm, alusta väikestest tasuta kursustest.
Carmen Ott
Kui Ott oli vaid kaks kuud töötanud, leidis saarel tema valve ajal aset liiklusõnnetus kahe väga raskelt kannatanuga. Ott ei tardunud verd ja raskeid vigastusi nähes ja taipas pärast, et just sellist tööd ta soovibki kogu elu teha. Nii astus naine Tallinna tervishoiu kõrgkooli erakorralise meditsiini tehniku kutseõppesse.
„Õpe oli intensiivne ja andis tugeva meditsiinilise põhja, olen väga tänulik õppejõududele,“ lausub Ott. „Kahjuks ei registreerita kutseõppe läbinuid praegu aga meditsiinitöötajate registrisse. Kurb, sest sealt väljuvad väga tugevad tegijad. Loodan, et kunagi suudab riik neid rohkem hinnata.“
Juba õpingute ajal andis Ott dokumendid sisse õendusõppesse ja eelmisel aastal lõpetaski edukalt kooli.
„Põhikooli ajal ma väga hea õpilane ei olnud. Kannatasin koolikiusu all, isegi ühe õpetaja poolt, aga kui hakkasin tegelema judo’ga, tundsin end esimest korda elus enesekindlana. Kuulusin naiste judo-koondisse, olid spordilaagrid, võistlused ja polnud enam aega õppimisele pühenduda.“
Otti on toetanud abikaasa ja tütar ning uued sõbrad, kihnlane Nele ja narvakas Pavel, kellega alustati koos erakorralise meditsiini tehniku õppes ning jätkati juba õenduse bakalaureuseõppes.
„Et olen keskealine ülekaaluline eesti naine oma alaväärsuskomplekside ja lapsepõlvest tulnud ärevusega, olid mulle nii põhikoolis kui on ka nüüd väga olulised inimesed minu ümber ja nende toetus,“ räägib ta.
Vahel mõeldi üheskoos ka õpingute katkestamisele, kuid üksteist toetades tuldi mustast august välja. „Ma ei ole kunagi nendega koos õppides tundnud ennast nii vanana, kui number passis näitab. Kui oled avatud, hooliv ja vastutulelik, võid leida endale sõbrad kogu eluks,“ sõnab Ott.
Kuna õpiharjumus naisel puudus, proovis ta mitmeid õpimeetodeid. Kõigepealt koostas käsitsi kirjutatud õpikaardid. ERR-i saatesari „Kõige targem rahvas“ õpetas, kuidas õppimisel seoseid luua. Ott tegi endale ka TikToki konto ja hakkas eksamiks koostama haigustest lühikesi videoklippe, mis oli väga efektiivne õppimisviis. Klipid osutusid menukaks.
„Üks sõbranna ütles toredasti, et ta läks magama ja hommikul tõusis üles koos minu häälega. Klipid olid avalikud ja kõik võisid nende järgi õppida,“ muheleb Ott.
Carmen Ott töötab nüüd mitmes kohas: PERH-i kiirabikeskuse väikesaarte kiirabis Prangli kiirabi vastutava õena ning tal on iseseisev vastuvõtt Järveotsa perearstikeskuses. Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku statsionaaris on ta aga õde. Naine on läbinud esmaabiõpetaja kursused ja teeb vabal ajal koolitusi.
„Üks Prangli sõber ütles naljatades, et oluline on töö teaduslik organiseerimine, ja ilmselt peitub selles lööklauses tõde,“ sõnab Ott. Töö- ja koolituste graafikud on tehtud mitu kuud ette.
Tuleb ette ka perioode, mil tegusal naisel on raske hommikul tõusta ja laevaga linna sõita, sest vahel põeb ta tugevalt merehaigust ja kogu päev on rikutud. Kuid kõik kolm töökohta on talle meelepärased, kollektiivid ülihoolivad ja toetavad, tööd täiendavad üksteist ja igas ametis omandatud teadmisi ja oskusi saab kasutada eri nurga alt.
„Et ka järgmised unistused täituksid, tuleb teha veel tööd ja õppida,“ jääb Ott salapäraseks.
Täiskasvanutel, kes on teelahkmel ega tea, mida oma eluga peale hakata, soovitab ta aga kohe alustada. „Kui kohe suurelt alustada on hirm, alusta väikestest tasuta kursustest, kasvõi oma praeguse töö kõrvalt. Eestis on palju tasuta seminare, kursusi, mõned ka veebi teel, mida saavad ääremaalgi elavad inimesed endale lubada. Vaata, mis teema on südamelähedane, või võta kursuseid erialalt, millele kunagi mõelnudki pole.“
Täiskasvanud õppija peab olema valmis ka kõrvalseisjate hukkamõistuks. Näiteks Otile öeldi, et kõrgkool ei peaks võtma vastu eakaid tudengeid, kes varsti nagunii pensionile lähevad ja nii riigi raha raiskavad.
„Sellistel juhtudel peab südame kõvaks tegema ja seda müra lihtsalt eirama. Kaotada pole midagi. Igast asjast on midagi õppida!“ nendib Ott.
Koolitaja kogeb ka vastuseisu
Aasta koolitaja eripreemia pälvinud Erika Veide on Tallinna õpetajate maja metoodika- ja kompetentsikeskuse õppevara valdkonna juht ning tegutsenud koolitajana juba pikka aega.
„Täiskasvanuid on põnev õpetada, sest inimene tuleb õppima kogu oma senise elukogemusega. Tal on kujunenud välja hoiakud, väärtused ja veendumused. Need on suur rikkus, aga võivad ka takistada uute mõtete vastuvõtmist,“ räägib Veide, kes on kogenud tugevat vastuseisu, kui uus teadmine läheb vastuollu sellega, millesse inimene seni uskunud on. Ei piisa, et koolitaja räägib midagi tarka ja teaduspõhist, tähtis on, mis inimese mõtlemises edasi toimub ja kas ta on valmis oma arusaamu muutma.
“Täiskasvanute õpetamise teeb minu jaoks põnevaks see, et inimene tuleb õppima kogu oma senise elukogemusega.
Erika Veide
Koolitajal tekib vahel soov inimesi veenda – kui oled mõnda teemat põhjalikult uurinud, ise sellesse kirglikult usud ja omad suurepäraseid näiteid elust enesest. Aga Veide on õppinud, et ei pruugi teada kogu tõde või pole aeg veel küps.
„Inimeste olukorrad erinevad ja hea koolitus ei tähenda, et kõik peavad lõpuks ühel meelel olema. Oluline on, et tekiks valmisolek mõelda, analüüsida, olla avatud meelega ja vaadata tuttavat asja uue pilguga. See kõlab paberil tunduvalt kergemini, kui elus on,“ sõnab ta.
Erika Veidele meeldib koolitusi ette valmistada. Et inimeste ette minnes teemat hästi tunda, tuleb palju lugeda, uurida, otsida teaduspõhiseid selgitusi ja mõelda, kuidas need päriselus toimivad.
„Tihti ongi ettevalmistus minu jaoks kõige suuremaid õppimise kohti. Koolituse ajal õpin jälle teistmoodi – inimestelt ja iseenda kohta. Märkan, mis mind rõõmustab, ärritab, kuidas reageerin ja millal peaksin oma lähenemist muutma,“ räägib Veide.
Talle meeldib lugusid jutustada ja siduda teooriat päriseluga. Eriti naudib ta, kui näeb inimeste nägudel äratundmisrõõmu. Keegi noogutab, hakkab märkmeid tegema või läheb rühmas arutelu nii elavaks, et inimesed ei suuda enam vaikida ja tahavad oma mõtteid jagada. „Need hetked annavad mulle tohutult energiat,“ ütleb Veide.
Aga vahel saabub eriline hetk hoopis pärast koolitust – inimene tuleb Veide juurde ja tahab rääkida, mida ta koolitusel koges või mis teda kõnetas. Või ütleb, et tal on hea meel, et ta selle aja võttis, et mõni lugu jäi eriti meelde ning ta sai enda jaoks midagi olulist kaasa.
„See on hoopis midagi muud kui koolituse lõpus kogutud kirjalik tagasiside. Koolitajana on siis lausa joovastav tunne! Just sellistel hetkedel tajun eriti selgelt, miks mulle see töö nii väga meeldib,“ ütleb Veide.
2026. aasta laureaadid:
• Aasta õppija – Carmen Ott.
• Aasta õppija rahva lemmik – Keidy Jõgi.
• Aasta õpitegu – integratsiooni sihtasutuse ja teatri Epiloog koostöös sündinud kogukonnateatri projekt „Mis keelel, see meelel“.
• Aasta õpiteo eripreemia – Rapla Rotary klubi terviseedenduse üritusesari „Terves kehas terve vaim“.
• Aasta koolitaja – Airi Mitendorf.
• Aasta koolitaja eripreemia – Erika Veide.
• Aasta õppijasõbralik tööandja – Elisa Eesti.
• Aasta õppijasõbralik tööandja eripreemia – OÜ Valga Puu.
• Aasta õppijasõbralik tööandja eripreemia – OÜ Palmse Metall.
Lisa kommentaar