- Eesti linnade ja valdade liidu (ELVL) esindaja Robert Lippin soovitab jätta kõrgemate õpetajaastmete ametikohtade arvu koolijuhi otsustada. Ministeeriumi sõnul ei tohi kooli rahapuudus takistada õpetajale karjääriastme omistamist.
Näidiskooli tööjõukulu 2026. aasta alammäärade järgi
| Õpetajate koosseis | Aastane tööjõukulu | Toetuse jääk või puudujääk |
| 13 õpetajat | 411 194 eurot | +10 100 eurot |
| 9 õpetajat, 3 vanemõpetajat, 1 meisterõpetaja | 430 172 eurot | -8878 eurot |
| 6 õpetajat, 5 vanemõpetajat, 2 meisterõpetajat | 445 988 eurot | -24 694 eurot |
Õpetajate karjäärimudel võimaldab tõestatud pädevuse alusel ametis edasi liikuda ja annab õiguse kõrgemale palga alammäärale. Koolipidaja peab leidma raha ka siis, kui vanem- ja meisterõpetajaid tuleb oodatust rohkem. Riigi palgatoetus nende tegelikust arvust ei sõltu.
Lippini sõnul on omavalitsuste ja koolijuhtidega peetud vestlustes kerkinud esile mure, et kõrgemate astmetega õpetajate arvu kasvu on raske prognoosida. Suurem surve kooli eelarvele võib tema hinnangul avalduda aasta või kahe pärast.
„Praeguses olukorras tuleks pöörduda tagasi haridusleppe protsessis pakutud lahenduse juurde: koolijuht saab ise otsustada, kui palju tal vanem- või meisterõpetaja ametikohti struktuuris on,“ leiab Lippin. „Karjääriastme omistamine ei peaks tekitama olukorda, kus koolipidaja või koolijuht maksavad palgatõusu automaatselt kinni, hoolimata kooli tegelikest vajadustest.“ Kõrgema astmega kaasnevaid pädevusi peaks tema sõnul rakendama koolipere arengu toetamisel.
Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) kommunikatsiooniekspert Liina Pissarev kinnitab, et kooli rahapuudus ei saa olla astme omistamisest keeldumise ega selle edasilükkamise alus. Kooli eelarve kujundab pidaja ning tema vastutab ka õpetajate tööjõukulude katmise eest.
“Koolipidaja katab kõik koolide eelarvega seotud kulud.
Liina Pissarev
Lippin kirjeldab tulevast riski, mitte juba tõestatud puudujääki. Tal pole praegu kontrollitud ja kinnitatud infot juhtumite kohta, kus omavalitsus oleks karjäärimudeli rakendamiseks kooli eelarvet suurendanud või palgakorraldust muutnud. Tallinna haridusametile pole seni teatatud, et kõrgemate astmete tasustamise tõttu oleks tulnud muid lisatasusid piirata või et palgaraha ei jätkuks.
Toetus sõltub õpilastest
Ministeeriumi selgituse järgi arvutatakse omavalitsuste üldhariduskoolide õpetajate tööjõukulude toetus õpilaste arvu, õppevormi ja -liigi koefitsientide ning õpilaspõhise määra alusel. Aluseks võetakse 10. novembri seisuga Eesti hariduse infosüsteemi ehk EHIS-esse kantud õpilasandmed.
Toetuse saab koolipidaja, kes jagab selle koolide vahel. Riik ei eralda raha konkreetse kooli tegelike õpetaja ametikohtade või nende karjääriastmete järgi. Kõrgema astmega õpetajate lisandumine ei too seega pidajale rohkem riigi toetust.
„Koolipidaja kujundab koolivõrgu ja katab kõik koolide eelarvega seotud kulud,“ rõhutab Pissarev. Nende hulka kuuluvad õpetajate tegelike ametikohtade kulud ning astmetest tulenevad kõrgemad palga alammäärad.
Pissarevi sõnul võib koolijuht põhipalga kujundamisel arvestada õpetaja pädevusi, karjääriastet, tööülesandeid, vastutust ja ülesannete täitmise tulemuslikkust. Õpetaja tööaja sisustamine tuleb temaga individuaalselt läbi rääkida. Täistööajaga töötaja palga alumine piir on riigi kehtestatud alammäär, sealhulgas astmele vastav määr.
Valitsuse otsuse järgi tõuseb õpetaja töötasu alammäär 2027. aasta algusest praeguselt 1970 eurolt 2030 eurole kuus. Vanemõpetaja astme koefitsient on 1,1 ja meisterõpetaja oma 1,3. Täistööajaga vanemõpetaja palga alammäär oleks seega 2233 ning meisterõpetajal 2639 eurot.
Alammäärale lisatav diferentseerimisosa suureneb praeguselt 22 protsendilt 23-le. Koos alammäära tõusuga kasvab arvestuslik palgarahastus 3,9 protsenti. Iga arvestusliku õpetaja ametikoha kohta kujuneb palgasummaks ümardatult 2497 eurot kuus.
See pole igale õpetajale tagatud palk. Diferentseerimisraha võimaldab tasustada karjääriastmeid, vastutust ja tööülesandeid. Kogu 23 protsenti pole seega üksnes vanem- ja meisterõpetajate jaoks mõeldud lisa: sellest tuleb kooli palgakorralduses leida raha ka muude ülesannete tasustamiseks.
Ministeeriumi näide lähtub alammääradest
Ministeerium esitab rahastuse selgitamiseks näidisarvutuse, milles on 2000 vanemõpetaja, 90 meisterõpetaja ja 9662,1 ülejäänud õpetaja ametikohta. Kokku on arvestatud 11 752,1 munitsipaalkooli õpetaja ametikohaga.
Ametikohtade koguarv pärineb 10. septembri esialgsetest EHIS-e andmetest, mis pole läbinud kvaliteedikontrolli. Ministeerium märgib, et koolid polnud septembris veel õpetajatega täielikult komplekteeritud, sest värbamine alles käis. Vanem- ja meisterõpetajate arv on selles arvutuses näitlik eeldus, mitte nende tegelik arv või kinnitatud kasvuprognoos.
“Lennuk on alles õhku tõusmas.
Robert Lippin
Kui kõigil neil ametikohtadel maksta 2027. aastaks kavandatud vastava astme alammäära, oleks aastane tööjõukulu koos tööandja maksudega ligikaudu 390,4 miljonit eurot. Sellest kuluks vanemõpetajatele 71,7 miljonit, meisterõpetajatele 3,8 miljonit ning ülejäänud õpetajatele 314,9 miljonit eurot.
Ministeerium võrdleb seda näitlikku alammäärade kulu tänavuse 456,3 miljoni euro suuruse palgatoetusega. Nende vahe on ligikaudu 66 miljonit eurot, kuid see ei näita tegelikult vaba palgaraha: arvutus ei hõlma alammäära ületavaid palku ega muid lisatasusid. 2027. aasta lõplik toetussumma selgub pärast 10. novembri õpilasandmete fikseerimist. Üleriigilised astmete andmed lubab ministeerium avaldada novembri lõpus.
Lippini sõnul näitavad haridustöötajate liidu ja ministeeriumi üleriigilised arvutused, et diferentseerimisosa kasvust piisab. Omavalitsuse või kooli tasandil ei pruugi raha aga piisata.
Tema hinnangul on praegune riigi palgatoetuse mudel piisav 20–21 õpilasega klasside puhul. Kõikjal nii suuri klasse pole. Kui väiksema õpilaste arvuga koolis tuleb juurde kõrgemate astmetega õpetajaid, ei pruugi riigi toetusest kohustuste katmiseks jätkuda.
Väiksema kooli eelarve võib pingestuda
Lippin koostas erinevuse näitlikustamiseks hüpoteetilise üheksaklassilise põhikooli arvutuse. Igas klassiastmes on üks klass, hariduslike erivajadustega õpilasi ei ole ning õppekava täitmiseks on vaja 13 täistööajaga õpetaja ametikohta.
Ta kasutab 2026. aasta palga alammäärasid ja omavalitsuse rahastamiskoefitsienti 1,3. Kui igas klassis on 14 õpilast ehk koolis kokku 126, kujuneb riigi aastaseks palgatoetuseks ligikaudu 421 294 eurot. Kui igas klassis on 21 õpilast ehk kokku 189 õpilast, on toetus ligikaudu 631 940 eurot.
Õpetajate koosseis ja palgakulu on näites mõlema klassisuuruse puhul sama. Rohkem õpilasi suurendab toetust, kuid eeldatud ametikohtade arv ei muutu (vaata tabelit).
Tabel näitab kolme eri õpetajate koosseisu aastast kulu. 21 õpilasega klasside puhul kataks toetus kõigi kolme koosseisu astmete alammäärad. Erinevus ei tulene sel juhul õpetajate pädevusest, vaid suurema õpilaste arvu järgi saadud toetusest.
Lippin rõhutab, et arvutus ei sisalda asendustasusid, klassijuhatajatasusid, arendustöid ega muid lisatasusid. Sinna läheb tema sõnul tegelikkuses märkimisväärne osa personalikulust. Seetõttu pole ka 13 alammäära saava õpetajaga koosseisu 10 100 euro suurune jääk tingimata vaba raha.
See on valitud eeldustega näidiskool, mitte tegelik puudujääk ega järgmise aasta prognoos. Tulemus sõltub ametikohtade arvust, koefitsiendist ja senistest palkadest.
Kooli tegelik lisakulu sõltub sellest, kui palju õpetajad juba teenivad. Karjääriastme koefitsient määrab astme palga alammäära, mitte kogu senise palga automaatset suurenemist.
Lippin toob näiteks õpetaja, kelle töötasu on juba 2590 eurot. Kõrgema astme saamisel võib ta oodata senise palga korrutamist uue koefitsiendiga, kuigi suuremat pädevust eeldavate ülesannete täitmise eest talle juba makstakse rohkem.
Kui senine töötasu ületab uue astme alammäära, ei nõua alammäär iseenesest samasugust tõusu nagu õpetajal, kes seni teenis riiklikku miinimumi. Palgamuutus sõltub kooli palgakorraldusest ning õpetajaga kokku lepitud ülesannetest ja töötasust.
Tallinnas komisjonivoor alles ees
Tallinna haridusameti personali- ja dokumendihalduse osakonna juhataja Kadi Pilve sõnul on linna munitsipaalüldhariduskoolides praegu kokku 52 vanem- ja meisterõpetajat.
Suvel prognoosis linn, et neis koolides võiks olla ligi 400 vanemõpetajat ja 20 meisterõpetajat. Praegune arv on väiksem, kuid linna keskse komisjoni esimene taotlusvoor on alles ees. Komisjoni kaudu pole vanemõpetaja astmeid veel omistatud. Esimese vooru tähtaeg on 1. november.
“Rahastamisel lähtume vanem- ja meisterõpetajate tegelikust arvust koolides.
Kadi Pilv
Tallinn on otsustanud hoida iga karjääriastme palga alammäära riiklikust määrast 100 eurot kõrgemal. Tänavu on õpetaja alammäär linnas 2070, vanemõpetajal 2267 ja meisterõpetajal 2661 eurot kuus.
„Rahastamisel lähtume koolide tegelikust vanem- ja meisterõpetajate arvust,“ ütleb Pilv.
Koolide rahavajadust täpsustab linn EHIS-e andmete põhjal. Kõrgemate astmete tegeliku kulu saab haridusamet arvutada pärast 12. oktoobri väljavõtet. Selle põhjal arvutatakse tänavune kulu ja prognoositakse 2027. aasta vajadust.
„Tallinna haridusametile ei ole seni koolidelt laekunud infot, et kõrgemate karjääriastmete tasustamise tõttu oleks tulnud piirata muid lisatasusid või et õpetajate tasustamiseks raha ei jätku,“ kinnitab Pilv.
Kelle vajadusest lähtuda?
Vanemõpetaja kutsestandard käsitleb nii oma õpilaste õpetamist, kolleegide juhendamist kui ka kooli arendamisse panustamist. Näiteks oodatakse õpetamise kohandamist õppijate vajadustele, õppimist toetavat tagasisidet ning oma õpetamisoskuse analüüsimist ja täiustamist. Vanemõpetaja toetab neis tegevustes ka kolleege.
Ministeeriumi selgituse järgi tuleb kooli juhtkonnal õpetajaga läbi rääkida, milliste tegevustega tema tööaeg sisustatakse. Kõrgema astme alammäär on riiklik, kuid konkreetse töö korraldab kool.
Vanemõpetaja astme võib saada vastava kutse alusel või tõestades nõutud pädevuste olemasolu kohaliku komisjoni ees. Kutsega õpetajale omistab direktor taotluse alusel astme kümne tööpäeva jooksul. Kutseta taotleja puhul hindab komisjon tema töö analüüsi ja lahendab taotluse kahe kuu jooksul. Seega ei näita üksnes kutse taotlejate arv kõiki võimalikke kõrgema astme saajaid.
Lippin ei pea heaks lahenduseks ka riigi toetuse sidumist iga koolipidaja kõrgemate astmete täpse arvuga. Tema hinnangul kasvataks see bürokraatiat, sest õpetajad vahetavad töökohti ning toetussummasid tuleks nende liikumise järgi korrigeerida.
„Inimesed ju ikka liiguvad. Kui õpetaja vahetab näiteks oktoobris kooli, kas siis peaks keegi kuskil süsteemis märke tegema ning esimesest koolist tuleks toetussumma vähemaks võtta?“ küsib ta. Selline õppeaasta keskel raha ümberarvestamine pole tema hinnangul mõistlik.
Pikemas vaates eelistab Lippin toetuspõhisele mudelile omavalitsuste tulubaasil põhinevat rahastamist. Omavalitsus saaks siis ise oma raha juhtida ning koolijuht töö- ja palgakorraldust kujundada. Ta rõhutab, et selleni jõudmine nõuab suuremaid muutusi ja üleantavast rahast peab kohustuste täitmiseks piisama.
„Lennuk on alles õhku tõusmas,“ ütleb Lippin karjäärimudeli rakendamise kohta. Vanem- ja meisterõpetajaid on juurde tulnud, kuid pädevuste tõestamine võtab aega ning kõik huvilised pole veel kõrgemat astet taotlema hakanud.
Lisa kommentaar