20. veebruaril peeti Tartu vene lütseumis juba traditsiooniks kujunenud ülelinnalist õpilaskonverentsi. Traditsioon on sündinud õppealajuhataja Tatjana Kodase ideest ning huvi selle vastu on jätkuvalt suur.

Aastati teemad varieeruvad ning seekordse ürituse sisuks oli kultuuripärandi loomine ja hoidmine. Eelmise ürituse teemaks oli „Meie eeskujud”, kus õpilased seadsid oma eeskujudeks tuntud sportlasi, näitlejaid kui ka oma vanemaid. Igal aastal kutsutakse esinema aukülalisi, kes jagavad oma teadmisi, kogemusi ja tarkusi nii õpilastele kui ka õpetajatele. Meie külalisteks on olnud Tõnis Lukas, Laine Randjärv, Helve Raik, Urmas Kruuse, Lembit Eelmäe ja Herta Elviste. Hea meel on tõdeda, et meie külalised ettevõtmist austavad ja populariseerivad.

Selle aasta konverentsi külalisteks olid kultuuripärandisaadikud Ivo Linna ning Tallinna ülikooli vanemteadur ja möödunud aasta kodaniku tiitli pälvinud folklorist Marju Kõivupuu.

Ivo Linna koos Antti Kammistega esitas õpilaste ettekannete vahel ka laule. Linna sõnul on  kultuuripärandi üks olulisemaid väärtusi muusika. Ta laulis nii vene keeles kui ka eesti keeles meie riigile ja rahvale pühendatud laule. Publik elas ja  laulis südamest kaasa.

Meie armastatud folkorist Marju Kõivupuu sõnavõtul rikastavad kultuuri piirkondlikud keeled või keelemurded, mis loovad ühiseesti keelt ning piirkondlikku identiteeti. Ilma neid tundmata on raske mõista regilaulus peituvat väge, kohalikku töökultuuri ja ammuste inimeste mõtteilma. Tema sõnul on eesti keel osa meie kultuuripärandist, mille kestvuse ja elujõu eest tuleb meil endil hoolt kanda ning kultuuripärand on aastasadade jooksul loodud, kuid ka tänaste põlvede poolt (taas)loodav vaimne ja materiaalne kultuur – rehetarest moodsa arhitektuurini: tavad ja kombed; tähtpäevade tähistamine; sõna- ja helikunst; kujutav- ja filmikunst; oma maa ja lähema kodupaiga looduse tundmine; kohalood ja paigapärimus; suhtestumine teiste rahvaste ja kultuuridega.

Õpilaste ettekandeid juhatasid sisse meie kooli 9. klassi õpilased Anita Kozlova ja Vladislav Karzubov. Oma ettekandeid tutvustasid Miina Härma gümnaasiumi, Raatuse kooli, Kivilinna gümnaasiumi ja Tartu vene lütseumi õpilased.

Tartu Kivilinna gümnaasiumi 10.klassi õpilased Merike Liiva ja Sander Meentalo tegid õpetaja Natalja Stanevitši juhendamisel põhjaliku ja huvitava ettekande Berndt Notke “Surmatantsu” sünni- ja arenguloost. Sama kooli 10.klassi õpilased Käroli Tori ja Greete Kullamaa rääkisid õpetaja Olga Bulatchiki juhendamisel meie laulupidude traditsiooni väärtusest ja tähtsusest nii eesti kui ka vene rahvale. Raatuse kooli õpilaste Milena Gerassimova, Anastasia Kaurson ja Adriana Kruusa teemaks õpetaja Tatiana Ivanova juhendamisel oli aga Sangaste lossi ajalugu ja tänapäev. Ning Miina Härma gümnaasiumi õpilased Mari Liis Somelar ja Keith Kukkela tutvustasid Miina Härmat, tema kirjanduslikku pärandit ning kooli ajalugu tänapäevani välja. Viimasena esinesid meie oma kooli õpilased Vladislav Karzubov ja Artur Panov, kes kõnelesid raudteepärandi traditsioonist. Kõiki ettekandeid illustreeriti slaididega.

Koolide osalus oli seekord küll vähene, sest õpilasi kimbutasid haigused, aga ettekanded olid põhjalikud, huvitavad ja inforikkad. Seda enam, et mõnest koolist osales rohkem õpilasi. Oli huvitav kuulda ja näha, kui palju väärtustavad ja tähtsustavad õpilased kultuuri kui loomingut, kui igijäävat teost. Meil on uus põlvkond, kes on jätkusuutlikult aldis edasi kandma kultuuripärandit.