Eesti haridustöötajad käisid õpirändel Viinis.
Foto: Erasmus+

Tallinna koolijuhid Viinis töövarjutamas: kogemused mitmekultuurilisest koolikeskkonnast

Eesti haridustöötajad käisid õpirändel Viinis.
Foto: Erasmus+
3 minutit
237 vaatamist

16.–21. märtsini osalesid Eesti haridustöötajad Erasmus+ programmi toel õpirändel Viinis, mille eesmärk oli tutvuda Austria haridussüsteemi ning mitmekultuurilises linnakeskkonnas tegutsevate koolide töökorraldusega. Osalejad kinnistati konkreetsete koolide juurde, kus nad töövarjutasid koolijuhte ja õpetajaid ning jälgisid õppetööd ja juhtimist koolielu keskel.

Programmi avas kohtumine Viini haridusameti Euroopa büroos, kus anti põhjalik ülevaade Austria haridussüsteemi ülesehitusest ja Viini linna lähenemisest mitmekeelse ja mitmekultuurilise õpilaskonna toetamisele. Tutvustati eri õpiteid algharidusest gümnaasiumini ning edasi akadeemilise või kutseõppe suunas, samuti keeletoe süsteeme ja koolide ning tugiteenuste koostööd.

Edasi jagati osalejad väiksematesse rühmadesse, et jälgida koolide igapäevatööd. Külastati mitmeid Viini koole, sealhulgas Campus Monte Laa hariduskompleksi, Viini kakskeelset kooli, WMS Kauergasse keskkooli ja akadeemilist keskkooli (AHS). Lisaks külastati Viini ülikooli fenno-ugri osakonda ning kohtuti kohaliku eesti kogukonna esindajatega.

Töövarjutamine andis võimaluse jälgida nii koolijuhtide kui ka õpetajate igapäevatööd. Sai näha, kuidas tunnid on üles ehitatud, kuidas õpetajad suhtlevad õpilastega ning milliseid meetodeid kasutatakse erineva taustaga õppijate toetamiseks. Erilist tähelepanu pöörati sisserännanutele, kes alustavad kooliteed sageli saksa keelt oskamata.

Viini koolides kasutatakse nende toetamiseks mitmel tasandil keeletoe süsteemi. See hõlmab intensiivseid keeleõppeprogramme, sõnavara sihipärast arendamist ning järkjärgulist liikumist tavaklassi õppetöösse. Sageli kasutatakse kaasõpetamise mudelit, kus klassis töötab korraga kaks õpetajat. See võimaldab õpet paremini diferentseerida ning toetada nii aine- kui ka keeleõpet.

Mitmes külastatud koolis oli oluline roll ka mitmekeelsusel. Näiteks OVS Meissnergasse koolis toimuvad mitmed tunnid nii saksa kui inglise keeles ning õppetööd toetab õpetajate meeskonnatöö. Keelte õpetamisel kasutatakse sageli keelt emakeelena kõnelevaid õpetajaid, kes aitavad paremini mõista keelekasutust, hääldust ja kultuuritausta.

Õpirände käigus külastati ka Campus Monte Laa hariduskompleksi, kus rakendatakse täispäevakooli mudelit. Seal on akadeemiline õpe ühendatud huvitegevuse, vaba aja veetmise ja tugiteenustega. Õpetajate ja tugispetsialistide tihe koostöö aitab luua tervikliku õpikeskkonna, mis toetab nii õpilaste akadeemilist kui sotsiaalset arengut.

Bernoulli gümnaasiumis tutvuti akadeemiliste õpiteede ja emakeeleõppe korraldusega. Seal tegutsevad koolidevahelised keelerühmad aitavad säilitada õpilaste emakeelt ja kultuurilist identiteeti ning toetavad samal ajal nende õpiteed.

Õpirände jooksul toimusid ka arutelud koolijuhtide, õpetajate ja Viini Haridusameti esindajatega. Nendes keskenduti haridussüsteemi juhtimisele, koolide autonoomiale, rahastamismudelitele ning õpetajate professionaalsele arengule. Samuti arutleti kaasava hariduse ja multikultuursete õpikeskkondade teemadel.

Austria ja Eesti haridussüsteemide võrdlemine näitas, et paljud põhimõtted on sarnased. Nii Eestis kui Austrias peetakse oluliseks kvaliteetset õpet, koolijuhtide professionaalset rolli ning riigikeeleõpet. Samas torkas silma ka mõni erinevus. Näiteks suunatakse Austrias õpilased eri õpiteedele juba pärast esimest kooliastet.

Õpiränne pakkus osalejatele väärtuslikku võimalust analüüsida õpetamis- ja juhtimistavasid ning mõtestada neid oma tööga seoses. Klassivaatlused, töövarjutamine ja erialased arutelud aitasid mõista, kuidas toetada mitmekultuurilist õpilaskonda, rakendada diferentseeritud õpet ning kujundada koostööl põhinevat koolikultuuri.

Olulise kogemusena tõusis esile kultuuridevahelise koostöö väärtus. Kohtumistel teiste riikide õpetajatega ning rahvusvaheline kogemuste vahetamine andsid ideid, mida saab rakendada ka Eesti koolis.

Õpiränne kinnitas, et kuigi haridussüsteemide ülesehitus võib erineda, seisavad koolid üle Euroopa silmitsi sarnaste ülesannetega: tuleb toetada mitmekesise taustaga õpilasi, tagada kvaliteetne õpetamine ning luua keskkond, kus iga õppija saab oma võimeid arendada.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Pärnu ja prantsuse noored avastasid üksteise maailma keele ja loovuse kaudu

Rahvusvaheline koostöö ei sünni üleöö, vaid kasvab usaldusest, huvist ja ühisest eesmärgist. Pärnu…

4 minutit

Kannikese lasteaias näitlevad lapsevanemad

Tartu Kannikese lasteaias oli järjekordne vallatu rahvusvaheline teatripäev. Juba aastaid on lasteaial traditsioon, et emad, isad ja ka…

4 minutit

Aasta kooli konkursi parimad näited

Eesti koolikultuuris on esile tõusmas kolm peamist suunda: õppimise sidumine päriseluga, üha süsteemsem tähelepanu heaolule ja kiusuennetusele ning kooli…

7 minutit
Õpetajate Leht