Tartus konverentsil „Ettevõtlus ja innovatsioon regionaalarengu veduritena – EIRD II” arutati 19. septembril ka ettevõtluspedagoogika küsimusi. 

Ettevõtlusõpetajate ja -õppejõudude vestlusringis toonitati, et eesmärk pole teha igast õpilasest ettevõtjat. Küll aga tuleb õpetada neid ära tundma oma võimalusi töötada siis kas palgatöötaja, ettevõtja, kogukonna eestvedajana vm. Samas peab ettevõtlusõpe muutuma elulähedasemaks ja innustavamaks. Mida selleks teha?

Ettevõtlusõpe peab olema tegevusõpe, mitte puhas teooria. Teoreetilist materjali juba leidub nii internetis kui ka raamatutena. Kuid kindel koht peab olema ka isiksuse arendamisel, ettevõtliku mõtteviisi ja käitumise kujundamisel, mida saab teha eelkõige tegevusõppe kaudu. Praegusest rohkem tuleb kasutada praktilisi ettevõtlusmänge, anda lahendada reaalses elus ette tulevaid olukordi, ettevõtlusalaseid juhtumikirjeldusi. Juhtumikirjeldused ja mängud võivad olla nii virtuaalsed kui ka reaalsed, tegevuspõhised,  osalus- ja rollimängud. Oma võimalusi pakuvad siin Junior Achievement, Ettevõtlusteater ja Ettevõtlusküla.

Ettevõtlusõppesse tuleb kaasata praktikuid. Kutsuda tundi/loengusse tegutsevaid, sh  kohalikke ettevõtjaid, kes oleksid valmis oma kogemusi õpilaste/üliõpilastega jagama. Vajatakse ka mentoreid-juhendajaid, kes oleksid valmis juhendama õpilaste töörühmi, kel on äriidee ja kes soovivad seda edasi arendada.

Loovust ja ettevõtlikkust tuleb arendada kõigi õppeainete õpetamisel. Õppeainete seostamine ettevõtlikkuse ja ettevõtlusega tuleb kooli juhtkondadel ja ettevõtlusõpetajatel kõigi õpetajatega läbi arutada juba varakult, et õpetajad oma ainete planeerimisel sellega arvestaksid. Tähtis on, et õpetaja oskaks ja tahaks toetada laste ettevõtlikkust, mitte ei suruks seda  maha.

Õpetajale tuleb anda tegevusõppe meetodite rakendamise praktiline kogemus. Häid kogemusi saadi näiteks Interregi projekti „Etreint” ettevõtlusõpetajate koolitustelt.

Ettevõtluse õpetajal on endal vaja ettevõtluskogemust. See võib olla ka projekti või MTÜ juhtimise kogemus. Õpetajad võiksid käia töövarjuks ettevõtjate juures. Praegu räägivad õpetaja ja ettevõtja kahjuks eri keelt.

Ettevõtlusõpe peab olema atraktiivne. Noortel on huvitav alustada oma äriidee elluviimisega Garaaž48 vms vormis. Kui võrrelda ettevõtlusõpet autoõppega, siis selle kõige põnevam osa on sõiduõpe ja sellest peakski alustama. Samas on vaja ka teooriat tunda, vastasel juhul lõpeb sõit esimesel ristmikul.

Eestis tuleb arendada nii majandusõppe kui ka ettevõtlusõppe didaktikat.

Parimad ettevõtluse õpetajad juhinduvadki eeltoodud soovitustest, kuid palju on veel teha. Selleks valmistataksegi praegu ette ettevõtlusõppe edendamise pikaajalist programmi.

Konverentsi korraldasid TÜ ettevõtluse õppetool ning TÜ ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus.