Esimesel õppeaastal, kui Vääna-Jõesuu Koolis õuevahetunniga alustati, mängiti tõesti jalgpalli ja rahvastepalli, sõideti rattaga ja joosti metsa all ning ümber maja. Tänaseks on aktiivsetest tegevustest alles jäänud vaid jalgpall ja jalgrattasõit, osa lapsi mängib künkal ja ümber maja jooksumänge. Siiski suure hulga laste liikumisaktiivsus ei anna mõõduka koormusega tegevuse mõõtu välja. Onnid on enam-vähem valmis saanud, nende ümber käib küll toimetamine, aga liikumisaktiivsus jääb väikeseks. Direktori sõnutsi on ta pedagoogilisest kollektiivist ainuke, kes lapsi aktiivsemale tegevusele ärgitab ja kaasab. Õpetajatel on vaid kontrolliv roll, et lapsed üksteisele liiga ei teeks ega kokku lepitud piiridest ei väljuks. Saalivahetunnis osaleb vaid kolmandik lapsi, tantsuvahetunnis veelgi vähem.
Eeskuju vääriv on erinevate vahetundide sisse seadmine: igapäevaselt toimub koolis tantsu-, saali- ja õuevahetund. Laste aktiivsust suurendab mänguväljak, tehisküngas ja aktiivset ala on kavas ka laiendada tasakaalu ja ronimisvahenditega. plaanis on muretseda õuetreeninguseadmeid. Rohkesti on muretsetud erinevat inventari, mis lapsi tegutsema ärgitab. Lapsed saavad kasutada erinevaid palle, lendavaid taldrikuid, kõnnikarke, hüppe- ja hoonööre, kummikeksukumme, neile on võimaldatud oma ratastega sõita. Naaberkoolis Murastes on lastel õues kasutada ka tuulelohed ja tasakaaluplaadid.
Kui esimesel õppeaastal mängiti õues igapäevaselt koos õpetajaga ka rahvastepalli, siis lapsed igatsevad seda võimalust taga. Laste sõnutsi nad liiguks meeleldi aktiivsemalt, kui õpetajad nendega koos tegutseks.