Järgmistel kohalike omavalitsuse valimistel on 16- ja 17-aastastel noortel õigus minna hääletama. Neile hakatakse kahtlemata suunama ka valimiseelset reklaami ja propagandat. Kuidas puudutab see kirjandusega seotud haridusprogramme? Väga lihtsalt. Ilukirjandus, eriti kirjandusklassika, treenib inimese funktsionaalset kirjaoskust, sest seab inimesele kohustuse lugeda mitte sõnu, vaid mõtet.

Mõtte tajumine, seoste loomine ja oma mõtete sõnastamine ei ole lihtne. Kaasaegses maailmas, kus aina rohkem loeb see, kuidas midagi sõnastatakse, on see muutumas aga esmatähtsaks oskuseks. Ka valima minev noor peaks olema võimeline aru saama, millal temaga manipuleeritakse, mis on ilusate lausete taga ning kuidas sõnastada oma ootusi ühiskonnale ja valitavatele.

Seetõttu on kirjandustundidel koolis palju suurem roll kui ainult kirjandusajaloo õpetamine (mis on samuti erakordselt tähtis selleks, et säiliks kultuuriline järjepidevus).

Kirjandustunde ei pea läbi viima ainult kooliseinte vahel. Tallinnas on kolm kirjaniku muuseumi: A. H. Tammsaare, E. Vilde ning F. Tuglase majamuuseumid. Kõik nad pakuvad õppekavaga sobivaid haridusprogramme, et lihtsustada õpetajate tööd, võimaldada lastel õppida vahelduseks teises keskkonnas, pakkuda muuseumide ainulaadseid teadmisi ja ajastuhõngu. Ajalooline keskkond annab kirjanikule päris eluloo ja isiksuse; ka tema looming hakkab sel moel rohkem kõlama. Sellest annavad tunnistust need koolilapsed, kes haridusprogrammi lõppedes sugugi minema ei kiirusta, vaid huviga muuseumis edasi luusivad ja küsimusi esitavad.

Tammsaare muuseumi armastatuimad haridusprogrammid on „Tõde ja õigus I ja V”, „Põrgupõhja uue Vanapagana lugemismudelid”, „Kõrboja peremees” ning aegumatu „Tammsaare elu ja looming” – see haridusprogramm on vaieldamatu hitt.

Kõikide haridusprogrammidega – mida on ka algklassidele, näiteks „Meie rebane” või „Hing sees” – saab tutvuda muuseumi kodulehel http://linnamuuseum.­ee/tammsaare/­programmid/.

Olete oodatud!