Lääne-Virumaal Kiltsi põhikoolis õpivad Vao pagulaskeskuses elavate varjupaigataotlejate lapsed. 1. septembril kooli tulnud pagulaslapsed saavad juba eesti keelest suhtlustasandil aru.
Kiltsi põhikooli direktor Merje Leemets, kui palju varjupaigataotlejate lapsi teie koolis õpib? Mis riikidest nad pärit on?
Praegu õpib meil seitse uussisserändajat. Õpilaste lisandumise kohta teave puudub, sest varjupaigataotlejad saabuvad ootamatult ja kas tulevad üksikisikud või lastega pered, seda ei tea keegi ette. Meie kooli lapsed on enamasti Ukrainast, mõned ka Dagestanist.
Kuidas lapsed kohanevad? Millised on suhted teiste lastega?
Laste suhted on tavapärased. Eriti hästi on klassikaaslased vastu võtnud tüdrukukese Dagestanist. Poisid on nagu poisid ikka, veidi temperamentsemad, väga nutikad. Kindlasti on neile šokk sattuda võõrasse kultuuri- ja keelekeskkonda. Siin tulebki abiks ühine suhtluskeel, mis meie laste jaoks on vene keel.
Kuidas nad tundides hakkama saavad? Kuivõrd vanemad lapsi toetavad ja kooliga koostööd teevad? Kas kasutate tõlke ja tugiisikuid?
1. septembril meie kooli tulnud lapsed saavad suhtlustasandil eesti keelest juba aru ning püüavad ka ise eesti keeles kaasõpilaste ja õpetajatega suhelda. Meil on rakendatud nende tarbeks kaheksa eraldi eesti keele tundi, kus kasutatakse keelekümblusmetoodikat ning õpitakse palju tegutsedes.
Vanemad on laste edasijõudmisest koolis rohkem huvitatud kui tavapärane eesti lapsevanem. Külastavad sageli kooli, on registreerinud end e-kooli kasutajaks, isadepäeva kontserdil oldi kohal koos peredega. Tõlkide abi pole vaja olnud, sest vanematega saab suhelda vene või inglise keeles.
Kuidas õpetajad uue olukorraga kohanevad?
Õpetajatele on see loomulikult väljakutse. Meie kollektiiv on nooremapoolne, kelle jaoks uute metoodikate rakendamine ja tolerantne suhtumine on enesestmõistetav.
Millist nõu annate oma kogemuse põhjal koolidele, kuhu on tulemas uusimmigrantide lapsi?
Suhtuge positiivselt ja see peegeldub teile mitmekordselt tagasi. Peljata pole vaja, lapsed on lapsed, olenemata nahavärvusest.
Meeli Parijõgi
Lisa kommentaar