Eestimaal ei ole kohta, kuhu Tartumaal asuva 402 õpilasega Nõo põhikooli õpilaste jalg ei oleks astunud ning kus loodust uurinud, ümberkaudsetest looduskeskustest ja õpperadadest rääkimata. Õppekäikudel lõimitakse teemasid muusikast füüsikani.
Kooli õppealajuhataja Anneli Korela sõnul oleks narr looduses mitte käia, kui õpitakse looduse keskel. Nõo põhikool viib oma õpilased 2–3 korda aastas õppekäikudele: külastatakse muuseume, loodus- ja külastuskeskusi ning õpperadasid. Uuritakse maastikke ning seal kasvavaid taime- ja loomaliike. Õppekäikudel saavad lapsed võimalikult palju ise käega katsuda ja silmaga näha – ilmselt seetõttu on väljasõidud õpilaste seas väga populaarsed.
Väljasõitude marsruudid on küll aasta-aastalt enam-vähem samad, kuid nende sisu täieneb pidevalt. Kui mõni õpetaja leiab, et konkreetses piirkonnas on miski tema ainega seotud, lisatakse teema plaani. Kui varasemalt olid õppekäigud rohkem ühe aine põhised, siis nüüd püüab kool üha rohkem siduda neid eri ainetega. Teemasid lõimitakse muusikast füüsikani. Mõnikord teevad õpetajad, kelle tunnid õppekäigu tõttu ära jäävad, õpilastele kaasa töölehti, lasevad teha esitlusi või uurimusi.
„Alles hiljuti käis grupp õpilasi väljasõidul rabas. Lisaks sealse loodusega tutvumisele toimus rabas ka etiketikoolitus,” näitlikustab Korela ainete lõimimist. „Õpet ajad on muutunud sõbralikumaks, enam ei ole tõrksat suhtumist, et miks minu tund jääb ära. Nad saavad aru, et lastel on õppekäigul väga silmiavardav käia.”
Rohkete väljasõitude taga on aktiivsed ja tegutsemishuvilised koostöövalmis õpetajad.
„Meil on hästi läinud – loodusainete õpetajad on entusiastid, tahavad ise palju toimetada,” kiidab direktor Rein Uusmaa oma kollektiivi. Sellised organiseeritud käigud hakkavadki pihta õpetajatest, juhtkond vaid toetab ja aitab vajadusel kaasa.
Õpetajad on juba aastaid kirjutanud KIK-ile projekte väljasõitude ja huvitegevuste tarbeks. Projektidest saadakse lisaraha 5000–10 000 eurot aastas. Seepärast käibki kool õpilastega palju väljas – loodust saab õppida ikka vaid selle keskel. Harvad pole juhud, kus õpetajad tulevad, paberid kaenlas ja sära silmis, õppealajuhataja juurde sooviga mingis programmis osaleda või projekt kirjutada.
Entusiastidest aineõpetajad on käivitanud robootika-, nuputamis-, teadus- ja loodusringi. „Kui inimesel on huvi, hakkab ta ükskõik milliste vahenditega tegutsema,” kirjeldab direktor. „Koolitusele võib saata kelle iganes, aga soov peab enda seest tulema.”
Nõo koolis võtab looduse, reaalainete ja tehnoloogia huviringidest osa kolmandik õpilastest. Võrreldes tantsu, spordi ja kaunite kunstidega, on nendes osalejaid aasta-aastalt rohkem.
Mõni aasta tagasi alustas tegevust teadusring esimesele kooliastmele. Mõte sai alguse ühe klassi õpilaste soovist. Lapsed nägid, kuidas vanemate klasside õpilased tegid koolis katseid, ning oskasid pärast seda nende vastu huvi tunda. Algklassiõpetaja pöördus abi saamiseks füüsikaõpetaja poole ning asi läks käima. Praeguseks on ringitegevus jõudnud 4. klassini, kuna õpilased ei soovi loobuda.
Direktor ja õppealajuhataja on kindlad, et kui õpetaja suudab oma isikuga õpilastes LTT-valdkonna vastu huvi äratada, jääb huvi kestma, aga kui ei suuda, ei tekita seda ka kõige võimsamate vahenditega.
Huviringid on õppeainete laiendused lisateadmiste andmiseks. Ringitegevusest võtavad osa need, kel teemaga tugevam side. Seetõttu saab ka õpetaja laiendada ringis õppeaine sisu ning süstida kirge looduse, reaalainete ja tehnoloogia vastu.
Tartu loodusmaja loodusalasel konkursil osales Nõo põhikoolist koguni sada õpilast ja noppis enamiku preemiatest. Üldse võttis võistlusest osa nelisada last! Kool on olümpiaadidel võitnud kõrgeid kohti. Lapsed on valmis kogunema suvevaheajal kooli juurde, et aastaringse järveuurimise projekti tarbeks andmeid koguda.
Artikli kirjutamist toetati Euroopa Liidu struktuurivahendite programmi „Teadus- ja arendusasutuste rahastamissüsteemi reformi ja Eesti teadusagentuuri käivitamise programm „TeRaS”” rahast.
KATI RAUDSAAR
Lisa kommentaar