Hariduslike erivajadustega õpilaste osakaal tavakoolides on viimastel aastatel suurenenud. Kuigi levinud praktika on paigutada erivajadustega õppurid eriklassidesse või -rühmadesse, kaasatakse erivajadusega õpilasi üha enam ka tavaklassidesse.

Kaasav haridus on probleemiderohke ja praktilises koolielus väga mitmetahuline protsess. HEV-õppurite tavaõppesse kaasamisel peavad olema tagatud vajalik õpikeskkond ning juurdepääs sellele, kättesaadavad vajalikud tugisüsteemid, õpilaste individuaalsetele vajadustele ja võimetele kohandatud õpe ning täiendava eriõppe korraldamiseks vaja minev raha. Panustama peavad kõik: riik, kohalik omavalitsus ja kool.

Et liikuda kaasavama kooli ja ühiskonna suunas, on haridus- ja teadusministeerium kavandanud lähiaastateks hulgaliselt riiklikult koordineeritavaid arendustegevusi ja sihte.

Esimene suurem ettevõtmine oli 2015. aastal algatatud pilootprojekt „Kaasav kool”, mille eesmärk oli tõhustada riigi ja kohaliku omavalitsuse haridusametnike ning koolide koostööd; ühtlustada arusaama kaasavast haridusest ning piloteerida koolikorralduslike meetmete rakendamist, toetamaks hariduslike erivajadustega õpilaste (eelkõige lihtsustatud õppel ja psüühikahäiretega õpilaste) kaasamist tavakooli. Projekti juhtmeeskonda kuulusid Tartu ja Tallinna ülikooli eripedagoogide ettevalmistamisega tegelevad õppejõud ning MTÜ Hea Algus.

Koostöös maakondade haridusametite juhtidega valiti pea kõikidest maakondadest sooviavalduste alusel välja üks või kaks kooli, kus õppis tavaklassi kaasatuna märkimisväärne hulk lihtsustatud õppel ja psüühikahäirega (väikeklasside) õpilasi ning kellel endil oli soov ja valmisolek tõhustada kõigi õpilaste koosõppimise võimalusi.

Riigieelarvelist sihtotstarbelist toetust eraldati 14 kohalikule omavalitsusele, mille raames oli koolidel võimalik parandada kaasavat haridust toetavat õpikeskkonda, korraldada koolitusi nii õpetajatele kui ka lapsevanematele, rakendada tööle vajalikke tugispetsialiste, tõhustada koostööd eri osapooltega kogukonna tasandil ja jagada kogemusi teiste koolidega.

Projekt kestis 2015. aasta juunist 2016. aasta jaanuarini ning selles osalesid Kilingi Nõmme gümnaasium, Vihasoo lasteaed-algkool, Randvere kool, Kärla põhikool, Keeni põhikool, Ridala põhikool, Sauga põhikool, Kalmetu põhikool, Alu lasteaed-algkool, Orissaare gümnaasium, Palade põhikool, Kabala lasteaed-põhikool, Alatskivi keskkool ja Vara põhikool.

Pool aastat kestnud projekt oli suurepärane kogemus ja koosõppimise võimalus kõikidele. Osalenud koolide pühendumus teemaga tegelda oli muljetavaldav.