23. aprillil tulid Tallinna Pelgulinna gümnaasiumisse kokku parimad noored kunstnikud Eesti koolidest. Toimus IV üleriigilise kunstiolümpiaadi lõppvoor. 20. veebruaril toimunud piirkonnavoorudes selgitati välja parimad, kes said võimaluse esindada oma linna või maakonda.
Lõppvooru gümnaasiumi arvestusea võistles 32, põhikooli omas 31 osavõtjat. Piirkonnavoorudes osales 19 piirkonda, õpilaste osavõtt eelvoorust oli rohkearvuline. Seetõttu kutsuti lõppvooru vaid kaks parimat ainetundjat linnast või maakonnast. Lõppvoorus osalesid 60. kooli õpilased.
Olümpiaadi lõppvoor koosnes traditsiooniliselt kolmest etapist: 1) kodune loovtöö, 2) teooria ja 3) kohapealne loovtöö.
Põhikooli omaloomingulise koduse töö teema oli „Meri ja inimene”. Kunstitöö pidi olema maal akvarell-, guašš-, akrüül- või õlimaali tehnikas. Töö maksimaalne suurus oli formaat A2. Teemavalik lähtus merekultuuri teemast. Merekultuuri aasta on pühendatud merega seotud tavadele ja kommetele, mere ääres ja merega koos elamise kunstile, inimese ja mere suhetele kauges minevikus või praegu, linnas või maal. Kodused tööd selles vanuserühmas tõestasid, et noortel jagub loomingulisust, huvitavaid ideid, joonistamise ja maalimise oskust.
Gümnaasiumi koduse loovtöö teema oli „Üksi ja koos”. Gümnasistid said võimaluse mõtiskleda oma loovtöös oluliste teemade üle, nagu „Kas valutad südant maailma pärast?”, „Kas loodad tehnoloogiale või inimestele Sinu ümber?”. Õpilased said valida maali või värvilise joonistuse vahel. Töö suurus võis olla formaat A2–A1 või seeria töödest samas üldmahus. Gümnasistide kodune looming oli sel aastal sisuliselt huvitav, isikupärane ja ka tehniliselt suurepärane.
Põhikooli kohapealse loovtöö teema oli „See olen MINA”. Tuli maalida monokroomne autoportree. Kasutada võis peeglit või selfie’t. Igaüks sai valida värvid ja väljenduslaadi, mis iseloomustasid teda kõige täpsemalt ja isikupärasemalt.
Gümnaasiumi kohapealse loovtöö teema oli „Kaasaegne kangelane või kangelanna”. Tuli maalida modelli järgi figuur, kujutades teda kaasaegse kangelasena. Modelli võis pildistada ja kasutada maalides fotot. Fooni lahenduses pidi kunstnik kasutama fantaasiat.
Mõlemad ülesanded eeldasid head kujutamisoskust, teadmisi näo ja figuuri proportsioonidest, loomingulisust. Loovtööde hindamisel lähtuti žüriis ülesande püstitusest, töö originaalsusest ja isikupärasusest. Loovtöid hinnati skaalal 1‒20 punkti.
Sel aastal olid nii kodused kui ka kohapealsed loovtööd väga heal tasemel.
Teooriavoorus oli mõlemas vanusegrupis kümme ülesannet. Valdkonnad, milles oskusi ja teadmisi kontrolliti olid järgmised.
Gümnaasiumiosa
- Kunstikultuuri lugu (teosed, autorid, ajatelg)
- Kunstivoolud
- Kirjakunst
- Kunstimõisted
- Ruumiline mõtlemine, detaili ruumiline kujutamine
- Disaini ja tehnoloogia areng
- Kaasaegse kunsti mõisted, autorid ja nende teosed
- Eesti arhitektuur (ehitised, autorid)
- Portree proportsioonid
- Värviring ja värvide heletumeduse skaala
Põhikooliosa
- Kunstiterminid (lünktekst)
- Perspektiivi alaliigid
- Värviõpetus, värvuste nimetused
- Maailma kultuur (moekunst)
- Optilised illusioonid
- Figuuri joonistamine
- Kunstiga seonduvad ametid
- Kunstimõisted ja seoste leidmine (lõimumine eesti keele , meedia ja ajalooga)
- Ruumiline mõtlemine , geomeetrilise vormi kujutamine
- Kirjakunsti ja geomeetria seoste leidmine
Tulemused
Põhikool
I koht ‒ Liisamari Viik, Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasium, juhendaja õpetaja Ave Ojaberg. Liisamari oli parim teooriatundja ja sai parima kohapealse loovtöö preemia.
II koht ‒ Sandra Serena Sulin, Saku gümnaasium, õpetaja Eda Piisang. Sandra Serena sai parima koduse loovtöö preemia.
III koht ‒ Eliise Talts, Paikuse põhikoolist, õpetaja Monika Vaher.
Kunstihariduse ühingu preemia kohapealse loovtöö eest sai Anna Liisa Sääsk Suure-Jaani koolist, õpetaja Reeda Sadam.
Kunstihariduse ühingu preemia koduse loovtöö eest sai Mia Rulli Kehra gümnaasiumist, õpetaja Anne Tanne.
Gümnaasium
I koht ‒ Saamuel Rammo, Tallinna reaalkool, juhendaja õpetaja Maarja Kell. Saamuel oli parim teooriatundja.
II koht ‒ Anna Karakjan, Kuressaare gümnaasium, õpetaja Anne Mets. Anna sai parima koduse loovtöö preemia.
III koht ‒ Eneli Rõigas, Viljandi gümnaasium, õpetaja Ene Runing. Eneli sai kunstihariduse ühingu preemia kohapeal tehtud loovtöö eest.
Parima kohapealse loovtöö preemia sai Arina Žarkova Kohtla-Järve Ahtme gümnaasiumist, juhendaja õpetaja Olga Link.
Kunstiolümpiaadi lõppkokkuvõtteid saab vaadata www.teaduskool.ut.ee või www.kunstiharidus.ee.
Traditsiooniliselt jätkus olümpiaadipäev osavõtjatele juhitud ringkäikudega Kumu kunstimuuseumi näitustel. Õpilastele ja nende juhendajad said osaleda programmides „NAGU PÄRIS! JUSTKUI FOTO! NII HÜPER!”, „PEATEEL” ja „KONFLIKTID JA KOHANDUMISED”. Programme viisid läbi tunnijuhid Triinu Jürves, Andrus Roos ja Liis Kalmet.
Kuigi aukirju sai vaid osa, väärivad kiitust kõik osalenud ja nende tublid õpetajad.
Loodame, et haridus- ja teadusministeerium jätkab kunstihariduse ühinguga väärtuslikku koostööd ka järgmisel õppeaastal olümpiaadi läbiviimise toetamist. Nii saame avastada ja tunnustada andekaid noori.
Kuigi olümpiaadi korraldustoimkonna ja žürii töö oli pingeline, oli koostöö toimekas ja huvitav. Žüriisse kuulusid Liia Jung Tallinna ühisgümnaasiumist, Eve Kiiler Tallinna ülikoolist, Heli Mänd Arte gümnaasiumist, Indrek Raudsepp Tabasalu gümnaasiumist ja Jüri Mäemat Pelgulinna gümnaasiumist.
Pilte kunstiolümpiaadist saab vaadata siit.
Olümpiaadipäeva kajastav film on YouTube’is.
Head vaatamist!
Lisa kommentaar