Pea kolmveerand aastat on Eesti teatri- ja muusikamuuseumi uksed olnud suletud – et saaksime aprillist külalisi päris uhiuude ekspositsiooni kutsuda.

Oleme remontinud ja loonud. Mida me siis üles ehitanud oleme? Muuseumi uus püsinäitus kannab pealkirja „Lood ja laulud”, sest esitame teatri ja muusika kaudu lugusid, mis kuuluvad Eesti kirjandusklassikasse, ja laule, mis on iga eestlase repertuaaris. Lugudel ja lauludel on kõikides kultuurides oluline roll. Lood ja laulud iseloomustavad inimesi ja ümbritsevat keskkonda ning hoiavad ühismälu. Lugudes ja lauludes avaldub rahvuse ja kultuuri eripära, aga ka sarnasus teiste rahvaste mütoloogia, ajaloo ning argieluga. Nende kaudu tutvustame Eesti teatri- ja muusikamuuseumi kogusid ning oma maa ajalugu, milles on oluline koht nii muusikal kui ka teatril. Muuseum muutub selle kaudu veelgi mitmekesisemaks õpikeskkonnaks, kus oma loomulikul viisil lõimuvad eesti teater ja muusika.

Oma ekspositsioonis räägime näiteks Oskar Lutsu „Kevade” kaudu kooliharidusest, sest muusika on ajalooliselt mänginud olulist rolli õppetöös. Nõnda näeb juba tuttavate lookillukeste abil muuseumi aardeid isemoodi valguses. „Kevade” on ju nii palju Eesti lavalaudadelt läbi käinud, et teatrilukku jäetud süvend on märkimisväärne. Imeliku kannel ja õpetaja Lauri viiul on aga lausa ikoonilised instrumendid. Samuti on unustamatu Arvo Kruusemendi filmi muusika, mis Veljo Tormise loodud.

Püsinäitus räägib veel lugude kaudu külaelust, sest maal on meie juured ning looduses pärimuse allikad, ja ärkamisajast, mis teadvustas meid rahvusena ning viis aastaks 1918 iseseisva riigi loomiseni. Aga ka linnastumisest, mis soodustas professionaalse kultuuri ja kaunite kunstide arengut, ja baltisakslaste võimust, mis sidus meid Euroopaga ning jättis Eesti pinnale hulgaliselt kultuuripärandit. Räägime kirikust, mis on mõjutanud meie elukorraldust ja traditsioone; Nõukogude korrast, mis piiras tugevalt loomevabadust, kuid ei suutnud lämmatada kultuuri elujõudu, ja lapsepõlvest, mida täiskasvanud oma loominguga taasluua püüavad.

Nõnda saab värsket muuseumiekspositsiooni külastades omamoodi ülevaate eestlaste eluolust oma musikaalse ja teatraalse taustaga. Võib üllatuda, kui väga me laulurahva tiitlit väärime ja kui suured teatrifännid oleme!