Sellest ei ole kaua aega, kui Jürgen Ligi kasutas välismeedias Eesti uue valitsuse kohta sõna losers ja tekkis arutelu, kas eesti keeli peaks seda tõlgendama „luuserite” või „kaotajatena”. Todasama arutelu kroonis Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadiku kirjutis „Loser – kas luuser või kaotaja?” (Postimees, 24.11), kus sai muu hulgas ära selgitatud, et kui inglise loser’il on mitu tähendust, siis eesti „luuseril” ainult üks: ‘allajääja, hädavares, edutu inimene, sündinud kaotaja’.

Just selles tähenduses on hääldusmugand „luuser” eesti keeles paarikümne aastaga – esimesed kasutusjuhud jäävad 1990. aastate algusse – tugevalt pindunud ja üldtuntuks saanud. Sarnane sõna „luusur” ei ole kaugeltki nõnda teada ja tarvitatud.

Võiks ju arvata, et „luusur” on kogemata kombel vigaselt kirjutatud „luuser”. Vähemasti Google näib niimoodi mõtlevat; kui trükkida otsimootorisse „luusur”, näitab see nimelt „luuseriga” seotud tulemusi. Ja kui võtta siiski ette „luusuri” tulemused, jõuame vaid paari sõnaraamatuni; selle sõna elavaid kasutusnäiteid me ei leia. Seega võib vast öelda, et „luusur”, mida 1970. aastatel puhuti veel kasutati, on nüüdseks täiesti unarule jäänud.

Aga millega siis õieti tegu? Mõelgem sõnale „(töö)luus” – see on ju ikka teada, see tähendab mõjuva põhjuseta töölt puudumist, luuslangi löömist. Ja nüüd vast selgineb ka „luusuri” tähendus: tema on meil ‘(töö)luusi tegija’.

Isiku- või tegijaliide -ur on eesti keeles õige tavaline, selle abil on verbidest ja käändsõnadest tuletatud hulk tegijat väljendavaid nimisõnu: „lendama” > „lendur”, „hulkuma” > „hulkur”, „kala” > „kalur”, „vana” > „vanur” jne. Nõnda ka „(töö)luus” ja „(töö)luusima” > „luusur”.

Luusitegija kohta saab kasutada veel ja-liitelist tegijanime, „luusija”, aga et see tähendab ka niisama jõude ringikäijat, mitte tingimata töölt puudujat, on ühemõtteline „luusur” nurjasöödikuist tööpõlgureile osutamiseks ehk paremgi sõna.

„Sõnal sabast” on Priit Põhjala uus veerg, mis keskendub eesti keeles leiduvate põnevate sõnade, peaasjalikult uudis- ja unarsõnade tutvustamisele.