Külalisi paelus koolitüüpide rohkus, moodsad hooned, vaba õhkkond, õpetajate suur otsustusõigus ning sõbralik suhtlemine õpilastega. Ette heideti liigset individuaalsust ja tehnika kasutamist õppimises.

Eesti haridussüsteemilt võib nii mõndagi õppida, aga on ka seda, mida soovitada. Nii tõdesid Läti, Leedu, Poola ja Suurbritannia haridusspetsialistid, kes olid LELETO (Leading to Learn Together) projekti raames 6.−10. märtsini külas Tartu ülikooli haridusteaduste instituudil.

Viie päeva jooksul käidi koolides ja lasteaedades, peeti arutelusid ja kohtuti Tartu linnavalitsuse ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajatega. Põhiteemaks oli töötava õpetaja professionaalsus, selle hindamine ja arendamine kooli poolt. Külalisi huvitas ka õpetajate enesetäiendamise korralduslike probleemide lahendamine kooli tasandil (õpetaja asendamine, kulude katmine jne).

Projekti Eesti-poolse juhi, hariduskorralduse dotsendi Hasso Kukemelki sõnul taheti külalistele näidata meie hariduselu mitmekesisust. Lisaks tavakoolidele ja lasteaedadele külastati Tartu Hiie ja Herbert Masingu kooli. Eelviimasel päeval tehti väljasõit vastavatud Põlva gümnaasiumisse.

Leedsi linnavalitsuse haridusosakonna inimesi üllatas nii koolitüüpide rohkus kui ka vaba õhkkond koolides. „Kool on suunatud küll tulemuslikkusele, aga teil hinnatakse pehmemalt kui meil,” märkisid nad. Samuti meeldisid neile uued koolihooned (nt Põlva gümnaasiumi hoone), mis on moodsad ja loodud tänapäevaseid õppimistingimusi arvestavalt, uuenduslikkus, mida nähti lasteaedades ja keeleõppe metoodika (keelekümblus), mida kasutatakse vene õppekeelega koolides.

Läti ja Leedu metoodikutele jäi silma meie õpetajate suhtlemine õpilastega, see on soe, vaba ja sõbralik. Õpilane ja õpetaja suhtlesid kui võrdne võrdsega. Esile tõsteti ka meie õpilaste võimet iseseisvalt tööd teha.

Vaimustuses olid meie lõunanaabrid õpetajate palgatõusust, prestiižist (nad nägid klassi ees palju noori õpetajaid) ja tugevast sotsiaalmajanduslikust toetusest. Märgiti, et Eestil on selge hariduspoliitiline visioon.

Poola kolleegid olid huvitatud eelkõige õpikutest, riiklikest tasemetöödest, õppekavadest ja hindamisest. Ka nemad tõstsid esile koolide hea füüsilise keskkonna.

Külalisi hämmastas, mil määral usaldatakse Eestis kooli ja õpetajat − nii koolil kui ka õpetajal on suur otsustusõigus. Näiteks peavad meie koolide õppekavad küll lähtuma riiklikust õppekavast, kuid selle sees on võimalik välja tuua oma arenguprioriteedid. Üles kerkisid küsimused: kui tihti kontrollib kooli juhtkond õpetajate tegevust ja kuidas seda tehakse; kas õpetajad käivad ka üksteise tunde vaatamas ning kui jah, siis mida sealt endale kaasa võetakse.

Mõnes tunnis märgati, et õpilaste töö oli liiga individuaalne, mis tähendab, et rühmatööd võiksid meie õpetajad tundides julgemalt kasutada. Oli küll tunde, kus õpetajate koostöö oli märgatav (nii ettevalmistuse kui ka isegi tunni andmise poolest − Annelinna gümnaasiumis olid ühes tunnis nii eesti keele kui ka muusikaõpetuse õpetaja), aga ka õpetajatevahelist koostööd võiksid meie õpetajad veel lihvida.

Meie tundides kasutatakse palju tehnoloogiat ja e-teste, aga kas see on ikka hea? „Peaks äkki laskma lastel rohkem omavahel suhelda, koostööd teha, mitte laskma neil istuda üksi arvuti taga,” arvasid näiteks lätlased. Lisaks tekivad digivahendite kasutamisel sageli just tehnilised, mitte aineprobleemid. Seega peaks tehnoloogia kasutamine tunnis olema alati läbi mõeldud ja eesmärgipärane.

Ka jäi külalistele silma, et meie gümnaasiumid pakuvad õpilastele suurel hulgal valikaineid. See pani neid uurima, kas valikaineid pole äkki isegi liiga palju.

Koolisüsteemide erinevustest toodi välja meie gümnaasiumisse õppima minejate suur osakaal, Lätis on see väiksem. Riigigümnaasium tähendab lätlaste jaoks eriti mainekat gümnaasiumi, kuhu õppima pääseda pole sugugi lihtne. Samuti märgiti, et meie õppekavad on sisult laiemad ja võimaldavad õpilase mitmekülgsemat arengut. Leedulaste ettepanek oli, et Balti riikide haridusministrid võiksid sagedamini kokku saada ja hariduse teemal mõtteid vahetada.

Leleto projekt on Erasmus+ programmi rahastatav projekt, mille nimi tuleneb ingliskeelsest väljendist (Leading to Learn Together). Projekti juhtivaks partneriks on Riia linna õpetajate täiendkoolituskeskus. Lisaks osalevad projektis Ventspilsi linna õpetajate täiendkoolituse keskus Lätist, Utena õpetajate täiendkoolituse üksus Leedust, Chorzowi ülikooli juurde kuuluva fondi Fundacja EDU-RES meeskond Poolast, Leedsi linnavalitsuse haridusosakond Suurbritanniast ja Tartu ülikooli haridusteaduste instituut Eestist. Projekti käigus külastatakse kõiki projektis osalevaid riike. Käidud on juba Inglismaal, mais külastatakse Leedu koole, septembris minnakse Lätti ja oktoobris Poola.

Projekti tulemusena valmib aasta pärast viie riigi koostöös hea praktika käsiraamat koolijuhile ning õpetajale. Selles esitatakse eri maade koolide süsteemide toimimise põhimõtted, kirjutatakse headest kogemustest ning meetoditest, mis aitavad kaasa õpetaja professionaalsele arengule. Käsiraamat tõlgitakse ka eesti keelde.