Pärnu Uue Kunsti Muuseumis avati oktoobri keskel näitus „Koolimoodne kunst“. Näitusel on eksponeeritud koolinoorte kunstitööd üle Eesti. Näituse avamisega algas noorte kaasaegse kunsti kuu, mis lõppes kohapeal kooliõpilaste kunstisündmusega.

Pärnu Uue Kunsti muuseumi näitusesaalid on täidetud põnevate taiestega, milles ei puudu vaimukad sõnumid. Näitusel osalejad, 10–18-aastased noored, kelle tööd on valminud kooli kunstitundides või kunstikoolis, näevad maailma üsna teraselt ja kriitiliselt.

Kunstikuu ja -sündmus oli kunstikoolide liidu ja kunstiõpetajate ühingu esmakordne ühisprojekt. „Seadsime eesmärgi, et üldharidus- ja kunstikoolide õpetajad räägivad sel kuul lastele kaasaegsest kunstist ja lapsed teevad võimalikult palju loovtöid,“ rääkis ettevõtmise üks eestvedajaid, Tallinna ühisgümnaasiumi kunstiõpetaja ja Eesti kunstihariduse ühingu juhatuse esimees Liia Jung. Projekti kaasati Eesti kunstiakadeemia (EKA) ja kunstnikud, keda kutsuti koolidesse rääkima oma loomingust.

Kui saabus koolivaheaeg, algas kunstilembestele noortele, kes Pärnusse oma töid olid saatnud, suvepealinnas kahepäevane kunstisündmus. Üle Eesti kokku tulnud õpilastel avanes võimalus kohtuda kunstnikega, osaleda loomingulistes töötubades, vaadata linnas näitusi ja saada omavahel tuttavaks.

Piirideta näitus

Kooli kunstitunnis on moodne kunst teemaks just nõnda palju, kui õpetajal kavas. Ettevõtmisega tahtsid korraldajad teada saada, kas ja kui palju on koolid huvitatud lastele kaasaegset kunsti tutvustama. „Soovisime pilti korrastada ja vaadata, mida üldse tehakse,“ sõnas Jung. Näha taheti tegevust laiemalt, mitte piirduda ainult kunstikoolidega. Siht oli ka näidata noortele, et kaasaegne kunst ei ole peletav, vaid lahe tegevus. See ei ole kole kunst.

Õpilastele ei antud näitusel osalemiseks ette teemasid ega seatud töödele piire. Soovitati, et tegemist oleks kaasaegse kunstiga. „Et õpilased saaksid aru, et elame aastal 2018 ja meie kultuurikeskkond on väga kirju. Ja et noored näeksid, millega meie kaasaegsed kunstnikud tegelevad – need olid meie eesmärgid,“ rääkis Jung.

Korraldajad julgustasid õpilasi kasutama moodsat kunsti luues uusi vahendeid, mitmesugust materjali ja uusi meediume, nagu installatsioonid, foto- ja videokunst. Näitusel on päris hea ülevaade sellest, kui julgelt on uut omaks võetud. On digitaalset kunsti pildis, fotos, filmis, on installatsioonid, on tõlgendatud 20. sajandi kunsti uut moodi.

Eestvedajate mulje oli hea. Nii Pärnu kunstikooli kunstiõpetaja, Eesti kunstikoolide liidu juhatuse esimees ja sündmuse üks korraldajaid Kristel Kallau kui ka Jung kiitsid tööde väga head kvaliteeti. „Laste töödes pole mindud lihtsama vastupanu teed, vaid päris palju on aeganõudvalt valminud installatsioone,“ ütles Kallau. „Seda võivad vaadata kõik turistid ja pärnakad. See ei ole nn laste kunst. See on mõtleva isiksuse kunst,“ sõnas Jung. Tema hinnangul on see, et tavakooli lapsed teevad kaasaegset kunsti, meie hariduses suur samm edasi. Sellel projektil on pikaaegne mõju, lootis ta.

Kallau rääkis, et näitus andis tegijaile palju häid üllatusi. Eelkõige üllatas noorte suur huvi. Pärnusse saadeti sadu töid ja korraldajail tuli teha valik, sest kõik ei mahtunud näitusepinnale.

„Väga vahva, et õpetajad polnud kartnud nooremate lastegagi osaleda,“ sõnas Kallau. Korraldajatele saadeti ka 2. ja 3. klassi laste töid. Jung avaldas lootust, et näituseks valmistumine suunas õpilasi mõtestatud tegevusele, kus on eesmärk, protsess ja tulemus ning kokkuvõte sellest, mida õpiti, kogeti ja teada saadi. Sellel protsessil on oma nimigi: muutuv õpikäsitus ehk MÕK.

Töötubadega kunstisündmus

Noortele pidas kunstnik Jaak Visnap sissejuhatava loengu kunstnikuks olemisest. Saalitäis kuulas põnevusega, sest Visnap kõneles väga köitvalt, lisades oma juttu videolõike, kus kunstnikud rääkisid oma töödest ja kaamera näitas tööde valmimise käiku. Visnapi sõnum noortele oli soov, et inimesed elaksid julgelt ja väärikalt, oma südant järgides ja oma arvamust välja öeldes.

Järgnenud töötube juhendasid noored kunstnikud. EKA kunstiteaduse tudeng Johanna Jolen Kuzmenko andis visuaalkultuuri töötoas võimaluse teha kollaaže mitmesugustest trükistest. EKA uusmeedia eriala vilistlane, kunstnik ja õppejõud Sten Saarits tutvustas noortele ruumidünaamikat installatsioonikunstis. EKA fotograafia osakonna tehnik-ekspert Kulla Laas avardas õpilaste teadmisi nüüdisaegsest fotograafiast. Digitaalset helikunsti tutvustas muusika töötoas Indrek Oselein, näidates, kuidas installatsioonide või videote juurde muusikat luua.

Maalikunstnik Marju Bormeister juhendas neid, keda köitsid monotüüpia tehnikad. Vabakutseline Bormeister on õpetanud kunsti loomist puuetega inimestele nii kodu- kui ka välismaal ja läheb õpetama sinna, kuhu teda kutsutakse. „Kui ma lastega tööd teen, siis meeldib mulle nende vabadus ja tegutsemisrõõm,“ sõnas Bormeister, kelle töötuppa oli soovijaid väga palju.

Esimene päev jätkus kunstinäituse ja -filmide vaatamisega ja lõppes etenduskunstnik Barbara Lehtna kummituste tuuriga hämardunud linnas. Teisel päeval pakkus Lehtna põnevust, juhtides noored linnaruumis tegevuskunsti võimaluste juurde.

Õpetajad olid näitusest vaimustuses

Pärnu Rääma põhikooli kunstiõpetaja Eve Popp ütles oma esimese mulje: „Väga äge näitus.“ „Ägedam isegi kui päriskunstnike oma,“ arvas tema kolleeg Pärnu Ülejõe koolist Maret Hansalu. Mõlema õpetaja õpilaste tööd jõudsid väljapanekule.

Hiiumaa Käina kaunite kunstide kooli õpetaja Silli-Mai Kütt arvas, et on tore tuua noored kokku kindlal teemal kunsti tegema. „Kunstikooli õpilastel pole ju palju võimalusi oma töid eksponeerida,“ lausus Kütt. Omavahel vaadatakse üksteise töid, aga näitusi on harva. Digitaalne näitus internetis pole see mis päris näitus. Käina lastel oli huvi ürituse vastu väga suur. Tulla sai vaid kaks, nagu oli ette nähtud.

„Noored on geniaalsed,“ ütles õpetaja Kütt näituse kohta. „Palju huvitavaid mõtteid, tänapäevaseid lähenemisi. Kõik on tehtud väga heas kunstilises võtmes, on näha, et kunst on huvitanud.“

Näitusele jõudis üle paarisaja töö 42 kooli õpilastelt. Töötubades osales ligi 70 koolinoort. Väljapanek jääb avatuks kuni 11. novembrini. Projekti vedas Eesti kunstihariduse ühing, toetasid Eesti kunstikoolide liit, EKA, Eesti kunsti muuseum ja Kumu, raamatupoed, kirjastus Kunst ja Tervise Paradiis.