Nõukogude ajal nägi klassiruum välja umbes niimoodi. Foto: Villem Normak

EPAM tunnustas noori kooliajaloo uurijaid

Nõukogude ajal nägi klassiruum välja umbes niimoodi. Foto: Villem Normak
2 minutit
71 vaatamist

TLÜ Eesti pedagoogika arhiivmuuseumi (EPAM) kolmanda õpilaste loov- ja uurimistööde konkursi „Kooliajalugu uurima!“ tulemused on selgunud.

Soovituslik teema oli tänavu „Minu kool ja Eesti Vabariik 100“, kuid oodatud olid ka muud haridusloolised käsitlused eeldusel, et õpilastöö tugineb originaalmaterjalile ning jäädvustab midagi olulist meie kooliajaloo tarbeks.

Arvestuslikke töid kogunes 18, lisaks neli videot kokku 14 koolist. Esineti nii individuaalselt kui ka grupiti. Konkursitöid hindasid haridusloolane Lemmi Karmin, kauaaegne ajalooõpetaja Luise Õuna ning EPAM-i haridusloo spetsialist Ene Luka.

2. mail toimunud tänuüritusel tutvustati 11 õpilasuurimust ja kolme koolivideot. Tööde temaatika ulatus koolimälestustest nüüdsaegse mõisakooli võimalusteni, koolihoonete arhitektuursete lahendusteni, koolikultuurist ja -traditsioonidest huvitegevuse ja õpilasorganisatsioonideni. Võrreldi ka ajalookäsitlusi 20. sajandi õpikutes, lähtudes ühest sündmusest (näiteks oli võetud I maailmasõda). Videote vahendusel sai tutvuda ühe päevaga Konguta kooli elus, teha kaasa 55-aastase ajarännaku Kadrioru saksa gümnaasiumi minevikus ning nautida lustlikku muusikalist lavastust-fiktsiooni Kiili gümnaasiumi elust endise direktori Hillar-Endel Põldoja silmade läbi.

Parimaiks tunnistati põhikooliastmes Kärt Liiva „Haljala Kool ja Eesti Vabariik 100“ (Haljala kool, juhendas Külli Heinla) ning gümnaasiumiastmes Stenver Lipandi sisukas uurimus „Tolli 62 – koolimaja saamislugu“ (Türi ühisgümnaasium, juhendas Maili Roosme). Viimase autor pälvis ka publikupreemia kui parim esineja. Pärast õpilaste ja nende juhendajate pärjamist oli võimalik võistkonniti osa saada EPAM-i interaktiivsest muuseumiprogrammist „Vana aja kool“.

Tänapäeva kirjalike testide ajastul kipub elava sõna tähtsus tagaplaanile jääma. Oma uurimistöö tutvustamine võimalikult mitmesugusele publikule on oluline väljund eelkõige väikeste maakoolide õpilastele, et toetada nende eneseusku. Noorte sõnul said nad loometöö ja uurimistegevuse käigus mitme olulise kogemuse võrra rikkamaks.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Küpses eas uuele teadmiste ringile

Täiskasvanud õppija nädal päädis 22. oktoobril Eesti rahvusraamatukogus täiskasvanuhariduse tänusündmusega, kus tehti teatavaks tänavused parimad aasta õppijad, koolitajad, õpiteod ja…

8 minutit

Eve Kikas: Joosep Toots ei oleks klassiruumis enam silmapaistev tegelane

„Et koolipsühholoog saab hariduse elutööpreemia, on märk sellest, et oskame märgata ja teadvustada…

11 minutit

Hariduse aednike lõikuspidu

Aasta õpetaja konkursile esitati tänavu ligi 1600 kandidaati, kelle seast parimatest parimad jõudsid finaali ja olid kutsutud 10. oktoobril Vanemuise kontserdimajja…

6 minutit
Õpetajate Leht