Tartu rattaralli järgsel nädalal pääsesid spordisõbrad, kel kaasas rattasõidu medal ükskõik mis distantsilt, Eesti Rahva Muuseumi sooduspiletiga. See on osa koostööst Tartu maratoni võistlustega, mida kutsus üles tegema muuseumi avalike ja välissuhete teenistuse spordilembene juht Kalmar Kurs, kes on läbinud nii eri spordialade maratone kui ka triatlonivõistlusi. 19 aastat haridus- ja teadusministeeriumis eri valdkondi ohjanud, kuid mulluses suures rahvaste rändamises ametist lahkunud Kalmar Kurs on taas sadulas ja hoos.

Ajame Kalmar Kursiga juttu pärast muuseumiööd. Kurs on silmanähtavalt rahul, külastajaid oli palju. ERM lähenes teemale „Öös on mustreid“ üllatuslikult: rahvariidemustrite asemel näidati hoopis näo- ja kehamaalinguid ning lille- ja moemaailma mustreid. Kurs oli ka vestlusjuht Tallinnas rahvusvahelise muuseuminädala avaseminaril „Meeskonnaga või meeskonnata?“. 

Äsja sai teil katseaeg muuseumis läbi. Kas muuseumiöö oli ka enesetõestus?

Nii muuseumiöö kui ka paljud teised suurüritused on kollektiivi looming. On tuumik, kes neid ette valmistab. Muuseumiöö polnud enam otseselt katseaja töö. Proovilepanekuid on olnud mitmesuguseid: nii turunduse, avalike kui ka välissuhete poolelt, aga ka protokolliga seotud üritusi, nagu Läti presidendi riigivisiit.

Kas oli abi ka pikast rahvusvahelise töö kogemusest?

Oli ikka. Kuid nii lähedalt polnud ma riigivisiidi korraldust varem näinud.

Olite üks staažikaist töötajaist, kes oli sunnitud haridusministeeriumist lahkuma, kuna eelmise kantsleri Tea Varraku algatusel viidi osakond Tartust Tallinna.

Pooleteise aastaga lahkus palju inimesi, ka keskastme juhte ning tippjuhtkonna liikmeid. Tahtmata enda isikut esile tõsta – tänan ja meenutan alati hea sõnaga lähimaid kolleege –, ütlen siiski, et olin ainuke rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja, keda pärast Eesti EL-i eesistumist riigikantselei tänupeol pika ettevalmistusprotsessi eduka läbiviijana esile toodi. Andsime nõu ka teistele ministeeriumidele. Oli ja on mitmeid objektiivseid näitajaid, mis lükkavad ümber jutu, et ministeeriumi struktuur vajas kiiret muutmist, läbimõtlemata kolimist või mõne inimese töölt vabastamist.

Ühel hetkel hakati viima osakondi ja inimesi Tallinna nn superministeeriumi majja, ilma et oleks olnud selget sisulist plaani. See oli suur viga, eriti enne eesistumist. Seda enam, et muutusid tingimused, mis põhjusel ja keda tahetakse üle viia. Seetõttu teatasin, et pärast eesistumist lõpetan töö ministeeriumis.

Äsja võiski lugeda uudist, et HTM lahkub superministeeriumi majast. Kaks aastat tagasi rääkis toonane kantsler, kuidas sinna kolides tekib enneolematu sünergia ning pooled probleemid lahendatakse juba kohvikus ja liftis. Nüüd kolitakse välja. See näitab ka, et protsessil, mis viis paljude inimeste lahkumiseni, polnud sisulist põhjendust.

See polnud muidugi ainuke põhjus, miks lühikese aja jooksul paljud lahkusid, või Tallinnasse kolimise perspektiiv isiklikult mulle lahkumise peateema. Olid ka muud juhtimis- ja suhtlemisprobleemid.

HTM-i üks tugevusi on olnud, et eri tasemel töötab seal väga palju pikaajalise kogemusega inimesi. Ehkki üldiselt soovitatakse iga viie aasta järel töökohta vahetada, usun ma, et on võimalik organisatsiooni sees eri rolle täita. 19 aasta vältel olin ka ise mitmel ametikohal.

Mida juhtunust edasiseks kaasa võtsite?

Ükskõik mis taseme juhina pead suutma muudatusi põhjendada ja vajadusel läbi rääkima. Haridusministeeriumis sellist asja ei toimunud.

Sõnad ja teod peavad olema käsikäes. Nii sisekommunikatsioonis kui laiemaltki rõhutati, et muudatused ei tohi seada ohtu Eesti eesistumist. Tegelikkuses oli vastupidi: minu suur energia kulus sellele, et lähemaid kolleege töömeeleolus ja infoväljas hoida. Näiteks sai üks võtmepositsioonil olija keset eesistumist teada, et ka tema ametikoht kolitakse Tallinna.

Küsisin ühel koosolekul, millal tekib keskne plaan, et inimesed, kes ei soovi Tartust Tallinna kolida, leiaksid rakenduse Tartus, sest oli lubadus, et mingi arv ministeeriumi asutuste ametikohti kolitakse pealinnast välja. Kantsler teatas, et sellist keskset plaani ei tekigi. Kuid tippjuhil tuleb vastutada muutuste korral ka suure pildi eest.

Kui raske on uut karjääri üles ehitada, kui oled pikka aega ühes ametis olnud?

Hierarhia mõttes pole ma karjääri teinud, olen keskastme juht ka ERM-is. Tegemist on organisatsiooniga, mis on 110 aastat vana, siin on palju aastakümneid töötanud inimesi. Elan alles sisse ja püüan oma ülesandeid täpsemalt tajuda – kuidas kolleege avalike suhete poolelt ja teistel teemadel nende töös toetada. Seni on olnud väga meeldiv. Õppimist jätkub veel pikaks ajaks. Kõik tööd pole läinud nii ja sellises ajakavas, nagu ette kujutasin. Mõni teema on osutunud oodatust keerulisemaks, aga mul on väga hea meel, et sain jääda Tartusse tööle ja ERM-i.

Kirjutasin tööle kandideerimisel teemal „Mida tahan ERM-is teha?“, et ERM on aukartustäratav ja väärikas organisatsioon, justkui põhiseaduslik institutsioon. Sellise aukartuse ja innuga tulebki edasi tegutseda.

Nii ERM-i 110. aasta kui ka direktor Alar Karise esimene tööaasta on andnud põhjust sisekaemuseks, kus on muuseum praegu ja millele keskenduda. See puudutab kogu maja.

Kas kogesite tööd otsides tagasilööke? Kuivõrd on juhid valmis kogemustega juhte tööle võtma?

Keskeas karjääripöördeid tehes ei pruugi kõik minna ladusalt.

Ka mitmesugustest teoreetilistest käsitlustest tuleb välja, et juhtimiskogemusega inimesi võidakse peljata. Targad juhid võiks suhtuda sellesse avarama pilguga. Kui näed, et uus inimene suudab tuua majja teistmoodi kogemuse või oma võrgustiku, võiksid mõista sellest sündivat kasu pikemas perspektiivis.

Olen ka ise näinud osakonnajuhatajana, et pead olema valmis töötama koos nendega, kel on sinust erinevad kogemused ja kes on sinust mingis valdkonnas paremad. Kui inimesed suudavad suhelda ja tegutseda ühtse meeskonnana, sünnib hea tulemus.

ERM on üks edukamaid muuseume. Mida annab veel teha, et külastajaid juurde saada?

Kuvandi mõttes läheb meil väga hästi. Välisturistide osakaal suureneb. Kultuuri-, kunsti- ja ajaloohuvilised soomlased alles avastavad meid. EAS-i turismiarenduskeskus, mis tegeleb Soome suunaga aktiivselt, võiks ERM-i võimalusi veel rohkem kasutada.

Osa inimeste jaoks on ERM avastatud maa. Koostöös meie teadurite ja näituste osakonnaga tuleb näha pidevalt vaeva, et midagi uut pakkuda.

Näiteks juubelilaulupeo puhul loodi uus temaatiline vitriin.

Olen samas kuulnud, et paljud siin üritustel olnud pole jõudnud püsiekspositsiooni vaatama. Tuleb näha jätkuvalt vaeva nii sise- kui ka välisturunduse vallas ja mõelda, et paralleelselt teadustööga pakuksid näitused pidevalt midagi uut. Üritusi on uues majas palju ja tasakaalu otsimine jätkub.

Algul ajasid paljud, eriti tallinlased, kiusujuttu, et kes sinna ääremaale ikka tuleb. Ometi tullakse.

Meenutada tasub sedagi, et tehti katse taotleda EL-i kaasrahastust hoone ehituseks. Kuid külastajate arvu prognoose hinnati väga kriitiliselt ja kaasrahastus jäi ära. Nüüd on hea meel näha, et meie uus peahoone on väga heade külastajanumbritega, ka rahvusvaheliselt. Ent arusaama, justkui ERM asuks teab kus, tuleb ikka veel murda ja näidata, et asume südalinnale lähedal.

Meid ongi üles leitud, siin on toimunud märgilisi sündmusi, nagu Eesti Vabariigi 100. aastapäeva presidendi vastuvõtt, suured kultuurisündmused. Eelmise aasta enim külastatud kunstinäitused olid just ERM-is.

Peateema pole enam asukoht, vaid Raadi edasine areng. Kahjuks pole tekkinud asutusi, mis piirkonda elavdaksid. Muuseum kasvaks ja külastajaid tuleks rohkem, kui siin oleks enam kohti, kuhu tulla.

Kas lapsi ja noori käib piisavalt?

Täpset numbrit ei ole võimalik öelda. Perepileti ostjate puhul ei fikseeri me vanust. Haridusprogrammide raames käis ligi 15 000 ning Eesti Vabariik 100 ja teiste ajarännaku projektide käigus eelmisel aastal 8000 last. Muuseumitunde võiks olla veelgi rohkem. Tänapäeval toimub ju palju tunde väljaspool klassiruumi.

Tahame lastele ja peredele suunatud tegevust veel paremini korraldada ja pakkuda teemasid, et ERM-is korraldataks ka sünnipäevi ja pereüritusi. Peame rohkem levitama infot, et ERM-i saab lisaks ajaloo, kultuuri ja koduloo temaatikale tulla ka muude giidituuridega, nagu keskkonna ja digitehnoloogia teemal jt.

Tahame välja töötada tuuri ERM-ist kui maailma ühest uuenduslikumast ja tehnoloogiliselt arenenud muuseumist ja näidata, milliseid digilahendusi on kasutusele võetud, näiteks seda, et nn targa pileti näol tekib uuel aastal muuseum-koju-kaasa-süsteem.

Kui paljudele koolidele on raha muuseumi tulekul takistuseks?

Meil on plaanis seda täpsemalt analüüsida, aga tundub, et neid koole on. Näen ka lapsevanemana, et väljasõite muuseumi korraldatakse vahel erainitsiatiivil, kui kohalikul omavalitsusel pole võimalik kooli piisavalt toetada. Kui riigi ja KOV-i tasandil oleks võimalik muuseumitunde eri moel toetada, oleks sellest abi.

Tartu linn näiteks toetab koole, aga väiksemate omavalitsuste puhul võib olla takistusi. Valitsus lubab koalitsioonilepingus, et avardatakse laste võimalusi käia regulaarselt teatris, muuseumis ja kontsertidel – ERM pakub kõike seda.

Kas pakute ka vene noortele integreerimiseks tegevust?

Meil on neile tegevust ja oleme valmis veel panustama. Üks suund on ka koostöö kaitseväega. Et noored, kelle emakeel pole eesti keel ja kes pole kooliajal ERM-i jõudnud, jõuaksid siia kaitseväes.

Teeme koostööd integratsiooni sihtasutuse ja eesti keele majadega. Osaleme uuesti riigihankel vähelõimunud püsielanikele ja uusimmingrantidele koolituste ja keeleõppe pakkumiseks koos partneritega.

Kas spordiks jääb ikka aega?

Sel aastal pole palju treeninud. Aga tuleb ikka end liigutada. Ma ei aja taga tulemusi. Olen paarikümne aastaga osalenud enam kui poolesajal Tartu maratoni, spordiklubi TriSmile ja teistel võistlustel ja aidanud neid ka korraldada. 2017. jaanuaris oli elu esimene ujumistreening, et õppida hästi krooli ujuma, ja augustis läbisingi Rootsis Kalmari linnas elu esimese täispika triatloni.

---

KALMAR KURS

• Sündinud 26. novembril 1973.
• Lõpetanud Puurmani gümnaasiumi 1992.
• Kõrgharidusega teoloog, Tartu teoloogia akadeemia 1998.
• Õppinud Tartu ülikoolis sotsiaalteadusi, Euroopa õpingute magistriprogramm.
• Avalikku teenistust alustas Tallinnas 1999 ning töötas HTM-is mitmel ametikohal ning ministrite alluvuses kuni 31.01.2018. Kogemus Eesti välisteenistuses HTM-i lähetatud erialadiplomaadina Eesti esinduses EL-i juures Brüsselis 2004–2007.
• Juhtimiskogemus 2007–2011 avalike ja välissuhete ning 2011–2018 EL-i ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhatajana.
• Viimastel aastatel tegutsenud vabatahtlikuna ja teinud projektitööd Eesti suuremate triatlonivõistluste ning teiste spordisündmuste turunduse ja kommunikatsiooni vallas.
• Alates jaanuarist 2019 Eesti Rahva Muuseumi avalike ja välissuhete teenistuse juhataja.
• Abielus, kolme lapse isa.

---

KOMMENTAAR

Alar Karis, ERM-i direktor:

Teadsin tööalaselt Kalmarit põgusalt oma varasematest ametitest tulenevalt ning mul oli hea meel teda näha ERM-i avalike ja välissuhete juhi ametikohale kandideerimas. Praegu, mil Kalmar on meil töötanud peaaegu viis kuud, on mul hea meel, et ta osutus valituks. Kalmar on üllatavalt ruttu sulandunud muuseumiperre, säilitades värske kõrvalpilgu, mis on selles ametis hädavajalik. Tema pikaajaline töötamine HTM-i EL-i  ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja ning erialadiplomaadina  Brüsselis on kogemus, mis muutub üha rahvusvahelisemate külastajatega muuseumis järjest olulisemaks. Kalmar on väga diplomaatiline ja sõbralik kolleeg, kellega saab arutada muuseumi tuleviku küsimusi võtmes, mis ei ole otseselt tema tööülesanne. Kalmar oskab kaasa mõelda ja pakkuda ideid, kuidas paremini edasi anda Eesti ja muuseumi lugu ning neid arenguid paremini rahvusvahelisse konteksti panna. Kuigi Kalmari ülesanded on samuti avalikud suhted, millega ta saab hästi hakkama, näen tema olulisust muuseumi jaoks eelkõige tema rahvusvahelistes kontaktides, et aidata kokku siduda asju nii ERM-is kui ka koos koostööpartneritega. Pikaajalise ministeeriumiametnikuna on ta õppinud olema väga täpne ja korrektne, kuigi arvan, et need omadused on ta kodust kaasa saanud. Loodan, et Kalmar ei võta (või ei lase panna) endale liiga palju ülesandeid, et tal jääb aega ka Tartu ülikoolis Euroopa õpingute magistritöö ära kaitsta. Iseloomu aitab kasvatada kindlasti triatloniga tegelemine. Usutavasti on Kalmaril ka pahesid, kuid neid on ta osanud kolleegide eest hästi varjata.