Soome hariduselust kõneldes ei jäeta mainimata PISA teste, mis on põhjanaabritele toonud kuulsust üle maailma. Testi esimesed suurepärased tulemused selle sajandi algul tõid Soome hordide viisi haridusteadlasi ja -uurijaid, kes tahtsid oma silmaga näha ja veenduda, kuidas on Soome teismelised võimelised saavutama üle ilma parimaid tulemusi.

Asjaosalised ise põhjendavad oma edu algust muudatustega juba 1970. aastatest. Sealtpeale on Soomes õpetajaid koolitatud vaid ülikoolides ning õpetaja madalaimaks kvalifikatsioonitasemeks saanud magistrikraad.

OECD on ühes PISA testi kajastavas dokumendis esile tõstnud Soome õpetajate kõrget staatust ühiskonnas ja suurepäraseid töötingimusi, mis tähendab väikseid klasse, piisavat tuge ja nõustamist, ka erivajadustega õpilaste puhul. Koolidel on palju õigusi otsuste tegemisel ja otsustamisse on kaasatud õpetajadki. Võõrad, kes Soomes koolikeskkonda satuvad, märkavad, et seal pole probleeme õpilaste distsipliiniga, õpetajal aga on oma tegevuses palju vabadust ning sõltumatust. Soomlaste sõnul tagavad need asjaolud edu õppetöös, stabiilsuse õpetaja töös ja selle ameti jätkuvalt kõrge maine. Õpetaja elukutse on traditsiooniliselt lugupeetud, seda soovivad omandada paljud ja soovijate seast saab välja valida parimad.

Soomlased ütlevad, et lugupidav suhtumine õpetajaametisse on nende kultuurile omane. Küsitlused on näidanud, et õpetaja elukutse on noorte seas isegi populaarsem kui arsti või arhitekti oma, mida enamasti peetakse ju unistuste ametiteks. Need, kes õpetaja elukutse on omandanud, hindavad kõrgelt oma töös iseseisvust, head mainet, lapsevanemate ja kolleegide ning juhtkonna lugupidamist ja usaldust, mida nad tajuvad.

Soomes pole tavaks järjestada koole ega õpetajaid paremuse järgi. Mitte omavahel võistlemine, vaid koostöö iseloomustab sealset koolielu. 1980-ndatest saadik on Soome hariduspoliitikas olnud peatähtis võrdsus, võrdsed hariduse saamise võimalused, sõltumata perekonna taustast, jõukusest, päritolust või elukohast. Järgitakse põhimõtet, et kool peab olema kõigile õppijaile ühtemoodi turvaline, pakkuma vajadusel tuge ja nõustamist ning individuaalset juhtimist.

Soomlased on tunnistanud, et 1970-ndatel võis tunduda mõte anda hea haridus igale lapsele, sõltumata sellest, millises koolis laps õpib või millisest kodust tuleb, võib-olla isegi kauge unistusena. Ometi on see unistus ellu viidud.