Neid koole, kus esimest korda kooliteed alustav laps läks üksi esimesse klassi, on üle Eesti kahe käe sõrmede jagu. Üks selline on Saaremaa vallas Kahtla külas. 

Marely Saarkoppel on Kahtla lasteaia-põhikooli õpilane, kes alustas tänavu oma kooliteed. Ta on oma koolis ainus esimese klassi õpilane. Üheski tunnis ta aga üksi pole – Marely õpib koos 3. klassi lastega, kes esimese koolipäeva aktusel koosolijaid lauluga tervitasid. Kahtla kooli 20 õpilast – 10 tüdrukut ja 10 poissi – õpivad kõik liitklassides, välja arvatud nelja õpilasega 9. klass. Kuid neilgi on osa tunde liitklassis, täpsustas kooli direktor Helle Rüütel. Koos kaheksandikega on lõpuklassil muusika- ja kunstitunnid ning kehaline kasvatus.

Väikese kooli õpilastel on annete arenguks samuti võimalusi nagu suures koolis. Kahtla seitsmendikud ja üks 8. klassi õpilane osalesid möödunud talvel edukalt Ida-Saaremaa matemaatikaolümpiaadil, kus saavutasid 6.–9. koha. Poistelaulu Saaremaa piirkonnavõistlusel võitis 2. klassi poiss Sander oma vanuserühmas tubli 2. koha ning pääses edasi Põhja-Eesti piirkonnavooru.

Neli Kahtla õpilast jõudsid kevadel Lääne-Eesti nutispordi finaali, mille lõpetasid 2., 4. ja 5. kohal. Inglise keele olümpiaadil saavutas 7. kl õpilane tubli neljanda koha. Debora Vaarandi konkursil osales Kahtla kooli neli noormeest, neist kolm lõpuklassist, ja neist omakorda kaks pälvisid eripreemiad.

Edulugusid ja õpilaste saavutusi on igal väikekoolil. Nende eelised suurte koolidega võrreldes on sõbralikum ja turvalisem õpi- ja kasvukeskkond, rohkem tähelepanu igale lapsele, avatus ja aktiivne suhtlus kogukonnaga, vahetud kontaktid vanematega. Et liitklassis õppimine mõjub lastele sotsiaalselt harivalt ja arendavalt, kinnitavad paljud liitklasside õpetajad.

Tartumaa Kambja valla kümne lapsega Unipiha algkoolis peetakse tähtsaks kooli ja kodu koostööd ning vastastikust usaldust, millest sõltub ka laste õppeedukus. Lapsevanemaid oodatakse kooli kõikidele klassivälistele üritustele, nii ette valmistama kui tulemust nautima. Nad võivad ka tunde külastada, et koolielust rohkem aimu saada.

Direktor Eha Jakobson tunneb rõõmu, et haridusnõunik toetab kooli ja tunneb huvi selle saavutuste vastu.

Selliseid koole, kus tänavu läks 1. klassi vaid üks laps, on üle Eesti kümme. Pea kõigis neis on õpilasi mõnikümmend, mõnes üle poolesajagi. Koole, kus sel sügisel ei läinud ühtki last esimesse klassi, oli kaks, Rapla- ja Tartumaal.