Möödunud nädalal 110. sünnipäeva tähistanud Endla teater pole mitte ainult Pärnu linna üks kultuuritempleid, vaid ka osa kõigile linna koolidele avatud õpiruumist. 

Me tegime esialgu pool aastat töötube õpilastele ainult oma jõududega, ütleb Endla peakunstnik Liina Unt, rääkides ühinemisest linna koostööprogrammiga PÕK („Pärnu linn kui õpikeskkond“). Liitudes selle koostöövõrgustikuga, kuhu on kaasatud nii Pernova hariduskeskus, kunstide ja spordikool, muuseumid, Tallinna ja Tartu ülikool ning Pärnu kolledž, oli teatril võimalik linnalt koostööks raha taotleda. Selle tulemusena sai teater õpilastele mõeldud tegevusi laiendada ja neid rohkem kaasata. Linnaga löödi käed ning enne esimest koroonasuve jõudis teatri õpitubades osaleda paarsada koolilast.

Endla õpitubade programmid on koostatud PÕK-i reegleid arvestades. Teater ei paku lastele lihtsalt toredat meelelahutust, vaid õpitoad vastavad riiklikule õppekavale ning õpetajad saavad seda, mida lapsed teatris tegema õpivad, siduda ainetundidega. „Me teeme kõik selleks, et toetada formaalset haridussüsteemi,“ ütleb Liina Unt. 

Tähelepanu keskmes kunstiõpetus

Teater pakub tänavu teist aastat koolidele PÕK-i raames kunstiõpet maskide, plakati-, valgus- ja kostüümikujunduse õpitoas. Viimase kohta mainib Unt, et tõenäoliselt liidetakse see draamamängudega. 

Miks teater kunstile keskendub, seda põhjendab Liina Unt tõsiasjaga, et kui koolide õppekavas seostatakse teatrit enamasti kirjandusega, siis Endlas juhitakse tähelepanu sellele, et teater on ka kunsti-, visuaal- ja ruumikultuuri osa. Endla peakunstnik usub, et mõnel lapsel võivad hakata silmad särama ka neid kultuurimaailmu tundma õppides. 

Õpituppa, kus tegutsetakse ühekorraga 90 minutit, on oodatud õpilased igast kooliastmest, ent suurem osa huvilisi on vanuses 5. klassist kuni gümnaasiumi lõpuni. Nendega tegeleb viis inimest: maske õpetavad meisterdama Juta Ild ja butafoor Kaido Torn, kostüümide töötuba juhendab Maia Laik, valguskujundust tutvustab Karmen Tellisaar ja plakateid õpetab tegema Andres Adamson, kes on ka Pärnu kunstide kooli õpetaja. Juhendajatest kolmel on õpetaja diplom. Et noortega tegelejate seas on professionaalseid õpetajaid, seda peab Unt selle töö suureks plussiks.

Teatri õpituppa tullakse koos õpetajaga, kellega juhendaja on eelnevalt kokku leppinud, et käsitletav teema haakuks õppekavas käsil olevaga ning lõimuks õppekavaga. Maskide meisterdamisel käsitletakse eesti mütoloogiat, toob Unt näiteks. Õpitoas on põhirõhk praktilisel tegevusel. Poolteise tunni jooksul jõuavad õpilased oma tööd valmis meisterdada, neid pildistada ja plakatite tegijad isegi üles riputada. Kui teatripere ülesanne on tegevust juhendada, siis korda aitab õpitubades hoida laste oma õpetaja. 

Kõik valmis tööd saavad tegijad endaga kaasa viia. Vaid plakatid jäävad teatrisse, sest neist pannakse hiljem üles näitus. Kuid esimene välknäitus pannakse üles kohe õpitoa lõpuks. „Me ei hinda, aga anname tagasisidet,“ ütleb Liina Unt. Tagasisidet saadakse mitte ainult juhendajalt, vaid ka lapsed räägivad, mis neil õnnestus, mis meeldib, mida nad arvavad kaaslaste töödest. 

Palju ideid edaspidiseks

Õpitubade valik muutub ja sõltub sellest, mille vastu koolid huvi tunnevad, ning sellestki, mida juhendajad tahavad ja jaksavad teha. Liina Unt näeb tulevikus võimalust luua õpilaste tegevusest terviklik programm, kus ühe õpitoa tulemusi saab kasutada järgmistes õpitubades. Seda on võimalik teha koolide õpetajatega koostöös, pidades silmas ka seda, kuidas need tegevused teatrimajas omavahel sobiksid. Arenguvõimalusi on mitmeid, arvab peakunstnik ja lisab, et sageli mõistetakse programmi all ühte õpituba, kuid tegelikult tähendab programm mitmeastmelist teadlikku liikumist eesmärgi suunas. 

Praegu on õpilastega tegutsedes tähelepanu kunstiõpetusel, kuid peakunstnik ei välista, et tulevikus on võimalikud ka teised meisterdamise töötoad, kus kunstiõpetuse kõrval on lisaks käsitöö ja tehnoloogia, video- või lavakujundus, mida sageli on soovitud. „See, mis siin toimub, on õpilaste jaoks mäng,“ ütleb Unt. Fantaasiamängud jätkuvad tihti seejärelgi, kui õpituba on läbi saanud ja minnakse teatrimajast välja, omavalmistatud mask ees. 

Endla teatri tegevus noortega on laiem kui PÕK-i raamid. Koostöös Pärnu kunstide kooliga korraldab teater noortele kostüümikujunduse stilistika kursust, mis on mõeldud põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele. Teatris ei pea ju olema ainult näitering, miks ei võiks siin olla ka teisi, põhjendab Liina Unt seda küsimusega. Seegi kursus sai alguse aasta eest ja uuesti alustatakse novembris, sest osalejate tagasiside oli väga kiitev. Kursus oli nii populaarne, et ühel ajal tegutses lausa kaks rühma. „Me otsime alles oma teed: kui palju peaks seal olema klassikalist õmblemise õpetust ja kui palju stilistikat,“ ütleb Liina Unt kursuse kohta, mida juhendab õpetajakutsega rätsep Maie Laik. 

Endla õpitoad, mis alles teist aastat tegutsevad, on teatrisse toonud maja salapärastes mängudes osa saamise huvilisi mitte ainult Pärnust, vaid kogu maakonnast, siia tulevad Tallinna ning on tulnud ka Võru- ja Valgamaa koolid. 110-aastane kutseline teater kannab hoolt selle eest, et noored tema katuse alla kultuurist osa saaksid. 

---

Endla teatri õpitoad koolinoortele:

• Maskid
• Paberist saab rõivas / Draamatund kostüümi või rekvisiidiga
• Plakati kujundamine teatrilavastusele.
• Valguskujundus teatris.
• Kostüümikujunduse ja stilistika kursus koos Pärnu kunstide kooliga.