Priit Põhjala.

Sõnal sabast: Alleaa

Priit Põhjala.
2 minutit
329 vaatamist

Eesti rahvalauludes korduvad ikka ja jälle mingi erilise tähenduseta või siis üsna hägusa tähendusega helletuste moodi sõnad: „alleaa“, „kadriko“, „kaske“, „leelo“ ja nii edasi. Enamasti korratakse neid refräänina iga värsi või salmi järel: „Kui mina olin väiksekene, alleaa, alleaa, / kasvasin ma kannikene, alleaa, alleaa“; „Tiiu, talutütrekene, kaske, kaske. / Sest saab nobe neiukene, kaske, kaske“ …

Näidetestki on aru saada, et nende niinimetatud refräänsõnade tähendus, mõte või sõnum ei ole kuigi oluline – ja vaevalt laulja sellega oma pead vaevabki. Sisu sobivusest tähtsam on vormi sobivus – see, kuidas sõna harmoneerub laulu rütmi, tempo, meloodia, üldise kõlaga. Sama tähtis võib olla refräänsõna kordumisest johtuv kaasahaaravus, hüpnootilisus, koguni teatav maagiline vägi. Sarnaselt, kordamise teel saavad oma väe tähenduselt tihtipeale sama hämarad nõidumissõnad ning kõikvõimalikud religioossed mantrad ja vormelid („abrakadabra“, „hookuspookus“, „simsalabim“, „kivirünta-punta-änta“, „Hare Krishna Hare Krishna Krishna Krishna Hare Hare“, „Issand, halasta. Issand, halasta. Kristus, halasta. Kristus, halasta“).

Mõne sellise refräänsõna päritolu ja tähenduse ümber keerleb põnevaid müüte, millest nii mõndagi on hõlbus ümber lükata. Näiteks „alleaa“, räägitakse, tuleb August Alle nimest; luuletaja tavatsenud end tutvustada sõnadega „Tere, mina olen Alle A“, ja sellest „Alle A-st“ kasvanudki välja „alleaa“. Ent juba põgus pilk folkloorsele ainesele kinnitab, et karjaste helletusena (või alletusena) oli „alleaa“ olemas varem kui Alle. Näiteks on kaks aastat enne luuletaja sündi, 1888. aastal, Saarde kihelkonnas kirja pandud helletus „Kari siia, kari sinna, alleaa, alleaa!“.

Nii et küllap oli ikka vastupidi: „alleaa“ mitte ei järgnenud „Alle A-le“, vaid eelnes sellele; luuletaja leidis olevat vaimuka tutvustada end nimekujuga „Alle A“, sest see sarnanes juba olemasoleva sõnaga „alleaa“. Sõna ise aga sündis just karjaste helletusena – metsas hästi vastu kajava meeleoluväljendusena ja sidepidamisvahendina – ning levis nende suust ka rahvaloomingusse.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Kui õpetajat pole, ei aita ka parim reform

Valga koolide üle käivas arutelus kiputakse kergesti vastanduma, kuid lahendused sünnivad ainult tõsiasjadele otsa vaadates. Möödunud aastal ei…

2 minutit

Moraalne paanika noorte nutitelefonide ja ühismeedia kasutamise ümber

Kes arvab, et nutitelefonid teevad noori lollimaks? Päris paljud. See on kujunenud arvamuseks, mis…

18 minutit

Olla või mitte olla … võõrkeeleõpetaja?

Praeguseks oleme elanud koos tehisintellektiga moel, nagu mitte ükski varasem põlvkond, ja see kogemus paneb võõrkeeleõpetajaid juurdlema Hamleti…

6 minutit
Õpetajate Leht