Kuidas aidata õpetajal saada endast, oma mõtetest ja nendest tekkinud emotsioonidest teadlikumaks? See on võtmeküsimus. Mitmeid praktilisi soovitusi ja nõuandeid nii koolipäevadesse kui argipäevadesse leiad Vaikuseminutite praktiliste nõuannete leheküljelt. Oleme koondanud praktilist tuge pakkuvad materjalid ning leheküljelt leiad nii audioharjutusi, nõuandeid kui videoid.

Kuidas end õpetajana kõigi nõudmiste ja pingete keskel toetada?

Kuidas aidata õpetajal saada endast, oma mõtetest ja nendest tekkinud emotsioonidest teadlikumaks? See on võtmeküsimus. Mitmeid praktilisi soovitusi ja nõuandeid nii koolipäevadesse kui argipäevadesse leiad Vaikuseminutite praktiliste nõuannete leheküljelt. Oleme koondanud praktilist tuge pakkuvad materjalid ning leheküljelt leiad nii audioharjutusi, nõuandeid kui videoid.
2 minutit
87 vaatamist
1 kommentaar

Olukord on keeruline. Pole me veel jõudnud välja saada ühest kriisist, kui juba oleme paisatud teise ning peame sellega toime tulema. Õpetajad, kes on n-ö eesliini töötajad, on keerulises ja vastutusrikkas olukorras – ühest küljest oodatakse neilt tulemusi, teisalt lahendusi olukorrale. Kindlasti on keeruline hakkama saada selle pingega, mis neile eri allikatest kaela sajab. 

Et õpetajad läbi ei põleks ega tunneks end kogu selle kaose keskel ohvrina, saame neile õpetada, kuidas tulla toime oma pingete ja emotsioonidega. Mida saab iga õpetaja teha, et olla ennastjuhtivam, tulla toime oma ärevuse ja stressiga ning pakkuda vajadusel tuge ka oma õpilastele? 

Jagame paari praktilist soovitust, kuidas toime tulla nii iseenda kui õpilaste ärevuse ja stressitasemega ning aidata luua klassiruumis meelerahu. 

Soovitame teha iga päev ja võimalusel ka klassitunni alguses väikseid pause, et kogu sellest möllust puhata ja tugevdada sisemist rahu. Hetki nii iseenda kui teiste jaoks. Harjutust aitab hästi meelde jätta see, et HETK on akronüüm ning iga tähe taga on sõna. Juhendatud audioharjutuse nii eesti kui vene keeles leiad siit.

Teine soovitus on enesekaastunde praktika. Meil on tihtipeale lihtne olla mõistev, kaastundlik ja empaatiline teiste suhtes, aga iseenda suhtes kipume olema pigem kriitilised kui kaastundlikud. Rääkimata sellest, et oleksime enda vastu heatahtlikud. Tartu Ülikooli uuring on näidanud, et kui järjepidevalt praktikseerida Vaikuseminutite harjutusi, muutute iseenda suhtes heatahtlikumaks ning väheneb iseenda piitsutamine kriitikameelega. 

Proovi päeva jooksul olla teadlik oma kogemusest ning aktsepteerida seda sellisena, nagu see on. Tea, et ka keeruline või raske kogemus on elu osa ning sa pole selles üksi. Proovi olla enda vastu lahke ja hooliv selles kogemuses, mitte karm ega kriitiline. Proovi märgata, kas tunned erinevust, kui oled enda vastu kaastundlik, ja siis, kui oled kriitiline.

Rahulikku meelt!

Kommentaarid

  1. KOLLEEGID!
    Kas teie saate aru, miks taolist mõttetust (pseudoteadust) 21. sajandil meie ÕPETAJATELE pakutakse (avage ka tekst punasega). Mis on selle eesmärk? Või olemegi juba nii rumalad … Pealegi olevat selle mõttetuse nn koostööpartner HTM (koos Harno-ga)- !?

    Samas ei tunne suur osa õpetajaid DIDAKTIKA (õpetamisteooria) kõige lihtsamaid-labasemaid TEADUSEST LÄHTUVAID asju, mis saavad meid töös tõesti AIDATA. Ja küsigem taas – MIKS see nii on?

    Peep Leppik

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Pöördumised härra Aaviku poole

Johannes Aaviku sünniaastapäevale pühendatud esseekonkursile laekunud töödes räägiti nii haridusest kui keele tulevikust ja sõna jõust.

Keeleteadlase ja -uuendaja Johannes Aaviku…

8 minutit
1 kommentaar

Eesti keelevaldkonna mäed ja karid

26. mail tähistati Tartus haridus- ja teadusministeeriumis 20 aasta möödumist eesti keele arengukava sünnist.

Esimese eesti keele riikliku arenduskava kiitis valitsus…

5 minutit

Mis raamatust me algame?

Piibel hakkas levima talutaredes 18. sajandi algul. Sealt sai alguse ka meie lugemisoskus.  Oleme osa olulisest kultuurist välistanud oma elus ja…

8 minutit
Õpetajate Leht