Tundub, et tänapäeval kasutatakse sõna „reba“ peaaegu eranditult mitmuses, peaaegu alati alal- või alaleütlevas käändes ja ikka seoses ühe kindla rõivatüki, nimelt pükstega – väljendeis nagu „püksid on rebadel“ ja „püksid vajuvad rebadele“.

Sõnaraamatud ja ilukirjandus pakuvad siiski ka vaheldusrohkemaid näiteid, piirdumata üksnes mitmuse, paari käände ja pükstega: „tüdrukul on nii lühike seelik, et rebad puha paistavad“, „rangis rebadega“ (rangjalgadega), „otsib midagi põõsast, reba upakil“, „püksid kippusid rebadelt alla langema“, „perenaine pääses toast lõhkise särgi ja rebadel seelikuga“ (A. H. Tammsaare), „Õlarihmad pidasid rebadele vajumast padrunitaskuid“ (Vladimir Beekman).

Sõnaraamatute järgi tähendab „reba“ kehaosa allpool puusi, reie üla- ja puusa alaosa. „Sünonüümisõnastik“ võrdsustab „reba“ „reie“, „kintsu“ ja „sinkidega“. Liivikeelne mitmuslik rebād osutab samuti puusadele, reitele. Öeldes „püksid on rebadel“ – murretes ka näiteks „rebete peal“, „rebadi peal“, „rebakil“, „revadel“, „ribadel“, „räbadel“ –, ütleme niisiis, et need ripuvad puusadest või vöökohast allpool, on kintsude peal ripakil.

Looma puhul tähendab „reba“ aga tagajalga. Nii võib öelda, et kängurul on pikad tugevad rebad või koer tõmbas saba rebade vahele või hobune kipub rebadega põtkima.

Muide, kas teadsite, et on kohti – näiteks mõned konservatiivse USA linnad ja üks Taani kool –, kus pükste rebadel kandmine on lausa keelatud? Istmikku või aluspesu paljastav püksimood, millega noored püüavad ju vaid oma mässumeelsust, identiteeti ja moetaju näidata, on paljude moraaliapostlite silmis sündmatu ja avaldab lastele halba mõju.

Probleem pole uus ega võõras meiegi epistlilugejatele: 1937. aasta 17. juuni Päevalehe artiklis „Piritale korda ja peremeest!“ saavad teiste hulgas hurjutada rannas uljalt liiklevad rebadel pükstega noorukid. Jalas vaid „allapoole reba vajunud lohakad treeningpüksid, ninaräti ulatusega“, paistavad nad „oma ülesannet ja suvelõbusid nägevat ainult selles, et oma korratu ja alasti välimusega peletada mitte üksnes iga nais-, vaid ka viisakamad meesolevusedki“.