Me tahame tihtipeale midagi muuta, nii teaduses kui koolipraktikas. Tore oleks, kui muutus oleks tõenduspõhine, sest tõestuseta ei saa öelda, et just meie tegevus midagi muutis.

Ning veel toredam, kui muutus oleks teaduspõhine ehk sel oleks mingi põhjendus suuremas teoreetilises raamistikus, sest nii on sellest lihtsam mõelda. „Wise interventions“ on üks väga tore raamat! Esiteks antakse seal kompaktne ülevaade viimase paarikümne aasta mahukatest sekkumisuuringutest hariduspsühholoogias ja heaoluteaduses. Teiseks korratakse üle, ja üsna inimkeeli, et paljud asjad inimese tunnetuses ja käitumises sõltuvad mõtteviisist. Kolmandaks kirjeldatakse väga struktureeritult, kuidas kujundada sekkumisi ehk tegevusi inimeste õppimise või heaolu muutmiseks ja mil moel nende mõju tõendada. 

Üks keerulisemaid kohti sekkumiste planeerimisel nii teadlaste kui praktikute jaoks on noppida sekkumist vajavast suurest konstruktist või teoreetilisest raamistikust välja see komponent, millele võiks saada küüned taha. Ning seejärel mõelda välja, kuidas komponent inimkäitumises avaldub ja kuidas see kvantifitseeritaval moel kinni püüda ehk kuidas oleks võimalik muutust tõendada. 

Igasugune sekkumine on väga ressursimahukas ning „Wise interventionsi“ raamatus toodud artiklid aitavad ressursse säästa, olles toeks sekkumiste võimalikult tõhusal planeerimisel.

Walton, G. M. ja Crum, A. (2021). Handbook of wise interventions: How social psychology can help people change. The Guilford Press.