Kõikidel Tallinna koolidel ja lasteaedadel on eestikeelsele õppele ülemineku plaanid tehtud. Paraku on õppeasutustel ikka veel puudu eesti keeles õpetada oskavatest õpetajatest.

„Tallinna vene õppeasutustes on 470 õpetajat, kelle eesti keele oskus ei vasta nõuetele, neist 300 töötavad lasteaias,“ rääkis Tallinna abilinnapea Andrei Kante 7. veebruaril Haridusfoorumi arutelul, mille teema oli Tallinna vene koolide üleminek eestikeelsele õppele. „Kolmandik õpetajatest ei vasta keelenõuetele, teine kolmandik oskab eesti keelt B1- ja kolmas kolmandik B2- tasemel.“ 

Tallinnas töötab üldse 3700 vene kooli õpetajat, kellest 900 on pensionieas. Enamik eesti keelt õppivatest vene koolide õpetajatest soovib Kante sõnul teha juuni algul C1-nõuetele vastava eesti keele eksami.

Samas märkis Kante, et „Keelerände“ projekt on andnud tulemusi, ta nimetas seda isegi edulooks. Ta selgitas, et kõik Tallinna vene koolid peale erikoolide on vahetanud eesti koolidega õpetajaid, sama toimub lasteaedades. Tema sõnul vene õpetajad tõdevad, et suhtlevad eesti keeles tänu sellele projektile varasemast palju paremini ja neil on usku sellesse, mida nad edaspidi tegema hakkavad. 

Positiivseks peab Kante otsust, et alates sügisest saavad 3. klassi vene lapsed käia kogupäevakoolis või pikapäevarühmas, kus nad saavad täiendavalt eesti keeles suhelda. Peale selle on Tallinna linn ostnud tuhandele eesti keelt õppivale õpetajale Lingvisti keeleäpi ja maksnud 47 vene lasteaia AlpaKids MIDI keeleõppemängude kasutamise lepingu eest. 

Tallinna Õpetajate Majas on avatud keelekümbluse keskus ametliku nimega Metoodika- ja Kompetentsiüksus (MEKK). Keskust juhatab endine keelekümblusprogrammi juhataja Natalja Mjalitsina. Kante peab MEKK-i eriti vajalikuks nn karjääripöörajatele, kes soovivad õpetada vene lapsi eesti keeles, kuid pole õppinud õpetajaks või ei tunne keelekümbluse meetodit. MEKK aitab ära hoida uute õpetajate läbipõlemist, ütles Kante, lisades, et see toetab ka kõiki teisi õpetajaid, sealhulgas eesti koolidest. Juba veebruaris stardib Tallinna Õpetajate Majas koolitus „Õppimine ja õpetamine mitmekultuurilises õpikeskkonnas“ (koostöös TÜ ja Harnoga).

Paraku pidi Kante tunnistama, et koolides on ikka veel puudu eesti keeles õpetada oskavaid õpetajaid. Mustamäe Reaalgümnaasiumi juht Natalja Vergun ja Kadrioru Saksa Gümnaasiumi direktor Imbi Viisma viitasid olukorrale, kus lapsevanemates tekitab ebakindlust sõnum, et eesti keelele ülemineku plaan on valmis, kuid kõiki vajalikke õpetajaid veel ei ole. Andrei Kante selgitas, et linn kogub andmeid inimeste kohta, kes oleksid valmis õpetajaks hakkama, ning varsti hakkavad koolid linnalt värbamistuge saama. 

Suuremaks probleemiks pidas Kante veel seda, et erivajadustega lastega töötavad tugispetsialistid peavad uue seaduseelnõu järgi valdama eesti keelt C1-tasemel. Selle eelnõu järgi võib ligi 50 vene logopeedi sügisest tööta jääda. Kante arvates vajavad erivajadustega laste õpetajad eraldi üleminekukava. 

Kante lisas, et uuel õppeaastal võib väga palju vene lapsevanemaid soovida oma lapsi eesti kooli panna. Kuristiku ja Laagna gümnaasiumis on juba ligi pooled õpilastest muukeelsed ja Tallinna Kunstigümnaasiumis on muukeelseid õpilasi koguni 60 protsenti. Kuristiku ja Laagna gümnaasium ning Tallinna Ühisgümnaasium valmistuvad selleks ja saavad linnalt moodulklassid, et kõik õpilased ära mahuksid. 

---

Kuidas saaks üleminekut eestikeelsele õppele veel toetada?

• Tallinna vene koolid on vahetanud „Keelerände“ projektis eesti koolidega edukalt õpetajaid, edaspidi võiksid nad vahetada ka õpilasi. 
• Tallinnas võiks mitte ainult kolmandasse, vaid ka esimesse klassi minevatele lastele olla pikapäevarühmad. Kas või tasulised, kui linnal raha napib.
• Kogupäevakool on vene lapsevanematele mugav, kuid kuhu jääb lapsevanema vastutus? Kas ei peaks pigem lapsevanemaid aktiivselt kooli tegevustesse kaasama, näiteks linna toetusel kooli hoolekogusid koolitades. 
• Prantsuse lütseumis pakutakse lastevanematele prantsuse keele õpet. Kas vene lapsevanemaid ei saaks niisamuti kaasata? 
• Vene lapsevanematele tuleks luua võimalus lugeda koos oma lastega „Kevadet“ ja teisi eesti kultuuri tüvitekste. 
• Vene lastele tuleks luua võimalus õppida programmi „Veni, vidi, vici“ raames väljaspool Tallinna asuvates eesti koolides. 
• Esimese ja kolmanda klassi vene lastele tuleks korraldada suvel üleminekulaagreid, et nad tutvuksid oma õpetajate ja klassikaaslastega. 
• Eelkõige peaks vene lapsevanemaid kaasama kooli tegevustesse klassijuhataja. See on kõige lihtsam ega eelda linna rahaabi. 
• Paljud eestikeelsed õppematerjalid on isegi eesti õpilastele liiga rasked. Aeg on koostada uued õppematerjalid, kus on rohkem visualiseerimist, kus pilt aitab sõnade tähendusi ära arvata jne. 
• Vene kodukeelega lapsi võiks mõnel juhul õpetada ka lihtsustatud õppekava õppematerjalide põhjal.
• Kalendris võiks olla eesti keeles rääkimise päev. 
• Vene õpetajad võiksid senisest julgemalt kasutada Integratsiooni Sihtasutuse abi. Seal on üle 700 eesti emakeelega vabatahtliku, kes hakkaksid hea meelega vene õpetaja veebipõhiseks vestluspartneriks ehk keelesõbraks. 
• Ukrainast Eestisse põgenenud õpetajaid ja tugispetsialiste tuleb eesti keele omandamisel aidata. 
• Eestikeelsele haridusele üleminekut tuleks võtta mitte kui probleemi, vaid kui väga rõõmustavat pööret meie ühiskonnas. 
• Vene koolide õpilastele tuleks selgitada, et tänu eestikeelsele haridusele hakkavad nad pääsema palju lihtsamalt eesti gümnaasiumidesse ja ülikoolidesse ning leiavad ka palju hõlpsamalt endale sobiva töö üle Eesti. 

Allikas: Haridusfoorumi arutelul kuuldu põhjal