Viljandi Kesklinna Kool käivitab koostöös Viljandi Hariduse Arengufondiga õppija andekuse märkamiseks ja toetamiseks noppeõppe, temporühmad ja väitlemise õpetuse.

Viljandi linna üldhariduskoolide õpetajad valutavad südant õppijate andekuse märkamise ja toetamise pärast. Põhiaur läheb õpetajatel nõrgemate õpilaste kaasatõmbamisele. Andekad on mugavustsoonis ja jäävad tihti ilma oma tasemele vastavast õppest, mis omakorda viib alasoorituseni. Tekkinud olukorras jääb suurel osal noortest nende tegelik potentsiaal realiseerimata ning seetõttu ei kasva peale piisavalt tippspetsialiste, keda Eesti riigi püsimajäämiseks vajame. 

Mida näitavad uuringud? 

Haridusvaldkonna uuringud toovad välja, et valdavalt kulub õpetajate energia vähemvõimekate järeleaitamiseks ning võimekate õppijate arengu toetamiseks ei jää piisavalt aega. Samuti on riiklik õppekava paindumatu ja liiga mahukas ega võimalda diferentseerimist. Andekate õpetamist raskendavad veel ka koolipäevad, andekate õpilaste hõivatus koolivälise tegevusega ning õpetaja alamotiveeritus juhul, kui lisatööd ei tasustata. Lisaks pole eestikeelseid õppematerjale, mis toetaks tööd võimekatega.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (2010) ütleb, et andekatele õpilastele tagatakse koolis individuaalse õppekava rakendamine ning vajadusel täiendav juhendamine aineõpetajate või teiste spetsialistide poolt. Andekuse uurija Viire Sepp (2010) nendib, et hinnanguliselt pooled andekatest lastest võivad Eesti koolides jääda aga märkamata või võimetekohaselt arendamata. Väljakutsega tegelemiseks on koostamisel riiklik juhendmaterjal annete tuvastamise toetamiseks, mis peaks valmima käesoleval aastal.

Kes on andekas? 

Tänapäeval on valdav andekuse kui arengulise protsessi kontseptsioon. Selle järgi arenevad inimese sünnipärased eeldused ja potentsiaal teatud keskkonnamõjurite ja isiksuseomaduste toel arendatud andekuseks. Joseph Renzulli (1979) järgi avaldub andekus kolme isiksuseomaduse kombinatsioonina: vajalikud on üle keskmise üldised vaimsed võimed, pühendumine valdkondlikule tegevusele ja loovus.

Andekad õpetaja pilgu läbi

Viljandis on andekate õpilaste teema otsustavalt päevakorda võetud, selle üks eestvedaja on sihtasutus Viljandi Hariduse Arengufond. 2013. aastal loodud organisatsiooni eesmärk on toetada innovaatilisi tegevusi ning hoida fookuses põhimõtet „Iga laps on andekas“. 2023. aastal kaasas haridusfond oma tegevusse Viljandi linna üldhariduskoolide juhid, et jõuda rohujuure tasandile ning tõsta piirkonna koolide õpetamise ja õppimise kvaliteeti. Haridusfond kirjeldas koostöös koolijuhtide ja õpetajatega Viljandi koolide hetkeolukorda ning jõuti ühisele järeldusele, et senisest enam tähelepanu ja ressurssi vajab Viljandi linna koolides just õppijate andekuse märkamine ja toetamine. 

Õpetajad tõid välja aspektid, mida kinnitavad ka teadusuuringud. Võimekamatel õpilastel on tundides igav, sest õpetaja kogu aur läheb nõrgemate õpilaste järeleaitamisele. Samuti on õppekorraldus vähe diferentseeritud ning lisatasu õpetajale andekatega tegelemiseks enamasti ei maksta. Tagajärg on, et andekad õpilased „mugavlevad“ tunnis ega saa tihtipeale oma tasemele vastavat õpet. Teine äärmus on, et andekatelt kooritakse seitse nahka, sest neid saadetakse pidevalt igat liiki olümpiaadidele, võistlustele, esinemistele jne. Kuna andeka õpilase koormus läheb seejuures suureks, võtab mõnigi neist olümpiaadile minekut justkui karistust, seda enam, et ainetunnis tehtav kontrolltöö tuleb olümpiaadil käimisest hoolimata ära teha. Võib-olla ei peaks andekas õpilane lihtsaid ülesandeid sooritama, et saaks keskenduda oma võimetele vastavatele probleemülesannetele? Õpetajad usuvad, et andeka lapse märkamisel ja toetamisel peaks olema sama toimiv süsteem, nagu pakutakse teiste HEV-õppijate puhul, ent enamjaolt pole õpilaste individuaalsete õppekavade rakendamiseni jõutud. 

Õppija andekuse toetamise plaan Viljandis

Viljandi Kesklinna Koolis on varasemalt pisteliselt pakutud kiirema õpitempoga õpilastele noppeõpet ja rakendatud temporühmade võimalusi, ent need lahendused pole püsima jäänud, kuna koolil pole olnud ressurssi lahendusi pikemat aega ja korrapäraselt läbi viia. Nüüd on tänu Viljandi Hariduse Arengufondi toele avanenud kesklinna koolil võimalus andekate õpilaste võimetekohast õpet süsteemsemalt toetada. Sellest johtuvalt käivitab Viljandi Kesklinna Kool koostöös Viljandi Hariduse Arengufondiga 2024. aastal 

• noppeõppe matemaatikas 2.–4. klassini (alustasime 1. veebruaril 2024). Noppeõpe on üks võimalus õpilase annete arendamiseks. Kiiremini edenevad õpilased nopitakse ühel korral nädalas matemaatikatundidest välja, et õppida nendega süvendatult või laiendatult;
• temporühmad matemaatikas 5.–9. klassini (alustasime 29. jaanuaril 2024). Temporühmas valitakse õpilaste jaoks sobiv õppimise kiirus ja neile vastava raskusastmega ülesanded. Rahulikuma tempoga rühmas keskendutakse põhiteemade õppimisele ja kinnistamisele ning kiirema tempoga rühmas jõutakse lahendada ka keerulisemaid ülesandeid.
• Temporühmad loodusainetes 8. ja 9. klassis (alustame 1. septembril 2024).
• Väitlusõpetus võimekatele – 8.–9. klassis, kus on lõimitud kirjandus ja ühiskonnaõpetuse ainetunnid (alustame 1. septembril 2024 – otsime juhendajat). Eesmärk on pakkuda õpilastele võimalust õppida vastavalt nende võimetele ja vajadustele ja seejuures ühegi õppija õppekoormust ei kärbita ega suurendata. See tähendab, et kõik lisavõimalused toimuvad ainetundidega samal ajal. Kõigil õppijatel on võimalus noppeõppe rühma sattuda ja temporühmade vahel liikuda. Õpetajaid, kes uut õppekorraldust läbi viivad, tasustatakse lähtuvalt õpetaja palga alammäärast.

Kas õppekorralduse muudatus õigustab ennast? 

Õppetöös edenemise eeldus on õpilase motivatsioon ja selle püsimine. Et õppija potentsiaal parimal viisil realiseeruks, peab ta põhikoolist väljudes olema võimalikult kõrge õpimotivatsiooniga. Viljandi Kesklinna Koolis plaanitud tegevuste mõtestamiseks oleme teinud pool aastat intensiivset ettevalmistustööd, selgitanud koostöös Viljandi linna üldhariduskoolide õpetajatega välja olukorra, mõelnud läbi protsessi etapid lähtuvalt Andy Hargreavesi „Uplifting leadership’i“ mudelist ning olulise rõhuasetuse suunanud tulemuste mõõdikute väljatöötamisele. Kogume õppeprotsessi vältel mitmekülgset infot, mis kätkeb endas õpilaste õpimotivatsiooni, aineteadmiste, õpetajate võimestatuse ja motivatsiooni mõõtmist. Lisaks kõrvutame aastate lõikes õpetajate ja õpilaste riikliku rahulolu-uuringu tulemusi ning viime läbi järjepidevaid debriefing’uid õpetajatega õpetamise protsessi ja sellega kaasnevate muutuste, väljakutsete analüüsimiseks ja vajadusel tegevuste korrigeerimiseks. 

Kaasame ka õppijaid, seadmaks õpiprotsessile eesmärke ühiselt ning analüüsides neid järjepidevalt. Selleks kasutame õpistrateegiate ja motivatsiooni eneseanalüüsi küsimustikku. Õpetajad, kes noppeõpet läbi viivad, on läbinud selles valdkonnas HTM-i korraldatud täiendkoolitused. Temporühmade rakendamise võimekus on Viljandi Kesklinna Kooli õpetajatel varasemast kogemusest olemas.

Kolme aasta pärast, kui üks kooliaste on muutunud õppeprotsessi läbinud, tehakse kokkuvõttev analüüs, mille tulemusena saaksid teised Viljandi Kesklinna Kooliga sarnaste tunnustega üldhariduskoolid uut õppekorraldust rakendada. 

Miks on vaja andekust märgata ja toetada?

Kui soovime, et haridusvaldkonna arengukavas (2021) eesmärgiks seatud personaliseeritud õpiteed ja õppijast lähtuv õpe (mis sisaldab ka õppija andekuse märkamist ja toetamist) ei jääks ainult sõnakõlksuks, on vaja sisemist tahet muutusi ellu kutsuda. Võimekate õpilaste avastamata ja arendamata jätmine on väga tõsine probleem, sest demograafiliste suundumuste tõttu tööealiste hulk kahaneb. Samal ajal suureneb vajadus kõrgtehnoloogiliste ja teadusmahukate töökohtade järele. Kool peab looma tingimused, et õpilaste potentsiaal teostuks parimal viisil just õppetöö kaudu. 

Et meil oleks tulevikus innovatsiooni eestvedajaid ja jätkusuutliku riigi ülalpidajaid, on aeg üldhariduskoolide struktuur ja õpe ümber mõtestada ja kohanda. Noppeõpe, temporühmad ning väitlusõpetus Viljandi Kesklinna Koolis on üks võimalus üldhariduskoolis õppijate andekusega tegelda. Julgustan teisigi Eesti koole mugavustsoonist välja tulema, et koolipõhiselt leida parim viis õppijate võimestamiseks ja nende potentsiaali avaldumiseks ja rakendamiseks.

---

Artikli koostamiseks kasutatud materjal

• Annete märkamise ja toetamise tegevuskava 2022–2027. (s.a). https://hm.ee/sites/default/files/documents/2023-04/Andekate%20tegevuskava%20pikk_2023_06.04_küljendatud_rev.pdf
• Basye, D. (2018). Personalized vs. differentiated vs. individualized learning. ISTE koduleht https://iste.org/blog/personalized-vs-differentiated-vs-individualized-learning
• Hargreaves, A., Boyle, A. & Harris, A. (2014). Uplifting leadership. How organizations, Teams, and Communities Raise Performance.
• Haridus- ja Noorteamet. (2023). Kaasav haridus. https://harno.ee/kaasav-haridus
• Haridus- ja Teadusministeerium. (2023). Andepoliitika. https://www.hm.ee/uldharidus-ja-noored/noortevaldkond/andepoliitika
• Haridus- ja Teadusministeerium. (2021). Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035. https://www.hm.ee/media/1488/download
• Krull, E. (2018). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. 3. tr. TÜ Kirjastus.
• Mikkor, M. (2021). Tartu maakonna klassiõpetajate valmisolek ja vajadus kasutada õppetöös andekatega digitaalseid õppematerjale ning ootused digiõppematerjalide sisule. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool. https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/bf86769a-8d91-4f60-96d2-4b7963b6d329/content
• OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2018 tulemused. I osa. Õpetajad ja koolijuhid elukestvate õppijatena. (2019). Tallinn. https://harno.ee/sites/default/files/documents/2021-02/talis_eesti_raporti_i_osa.pdf.
• Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (2010). Riigi Teataja RT I, 11.03.2023, 76 https://www.riigiteataja.ee/akt/111032023076
• Põlda, H. (2018). Andekusfenomeni konstrueerimine avalikus kommunikatsioonis. Doktoritöö. Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste Instituut. https://www.etera.ee/zoom/50583/view?page=4&p=separate&tool=info&view=0,0,2068,2835
• Raudvee, M. (2020). Matemaatikas andeka õpilase märkamine ja toetamine. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool. Külastatud aadressil http://hdl.handle.net/10062/68623.
• Renzulli, H.S. (1979) What Makes Giftedness: A Reexamination of the Definition. University of Connecticut. https://www.researchgate.net/publication/234665343_What_Makes_Giftedness_A_Reexamination_of_the_Definition
• Rosanov, R. (2011). Algklasside õpetajad andekate laste õpetamisest ja sellega seonduvatest probleemidest. Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool. http://hdl.handle.net/10062/17943.
• Saul, H., Sepp, V., & Päiviste, M. (2007). Andekus kui hariduslik erivajadus: olukord Eesti üldhariduskoolides. Tartu: Tartu Ülikool.
• Sepp, V. (2010). Andekusest ja andekatest lastest. Tartu: AS Atlex
• Serbak, K. (2019). Andekad Eesti hariduses. https://www.hm.ee/sites/default/files/documents/202210/andekad_eesti_hariduses_kadi_serbak.pdf