Maardu Gümnaasiumis oleme alustanud eestikeelsele õppele üleminekuga aegsasti. Sellel aastal suuri probleeme pole. Probleem on kvalifitseeritud õpetajate puudusega, kuid sama mure on kogu riigis. Ootame oma toredasse ja ühtehoidvasse kooliperre uusi töötajaid, et saaksime kasvava õpilaste arvu juures anda õpilastele ka edaspidi väga head haridust. 

Sügisel avasime koostöös Eesti Töötukassaga viis keeleõpperühma, kus meie töötajad saavad oma eesti keele oskust täiendada. Keeleõpe on koolis seatud vastavalt õpperühmale kas koolipäeva algusse, keskele või lõppu. Selle järgi on koostatud ka tunniplaan nii, et keele õppimise aeg ja tööaeg ei kattuks. 

Lisaks on mitmed õpetajad hakanud omal käel keelt õppima. Tänavu avanes Eesti Keele Instituudi kaudu võimalus osaleda programmis „Eesti keele õpe ja keeleõppe arendamine“ ja lähetada õpetajaid mitmeks nädalaks Eestimaa koolidesse keelt praktiseerima. Äsja naasid kolmenädalaselt keelerändelt positiivsete kogemustega kaks meie õpetajat: klassiõpetaja Põlva Koolist ja kunstiõpetaja Kuressaare Nooruse Koolist. Järgmisel nädalal läheb üks klassiõpetaja Mooste Mõisakooli. Keelerändel saavad õpetajad töövarjupraktika, tutvuvad keelementori toel eesti õppekeelega kooli töökeskkonnaga ja õpetavad õpilasi, kelle emakeel on eesti keel. Tagasiside näitab, et keeleränne on B2- ja C1-tasemel keeleõppijaile üks tõhusamaid keeleõppe meetodeid. Oma järge keelerändele minekuks ootab juba praegu ligi kümme töötajat.

Meie töötajad mõistavad, et keelt on vaja õppida ja kasutada järjepidevalt. Eesti keele oskus on paljudel tunduvalt paranenud, osa on tänavu juba sooritanud keeletasemeeksami ja, mis kõige tähtsam: nad on muutunud julgemaks eesti keeles suhtlemisel ja kardavad vähem teha vigu. Vead on keele õppimisel loomulikud. Mida enam ja julgemalt keelt kasutada, seda vähemaks vigu jääb ja seda rikkamaks muutub sõnavara.

Meie koolis on suurt populaarsust kogunud Eesti-sisesed kultuuriloolised õppereisid, millesse oleme kaasanud kõik töötajad. Peale kultuurilooliselt tähtsate paikade tundmaõppimise tutvume koolide ja nende töökeskkonnaga. Ühised õppereisid pakuvad võimalust eesti keeles suhelda ja liidavad kollektiivi. Kevadel ootab ees kahepäevane õppereis Saaremaale, kus külastame ka koole. Mitmel korral on neist külastustest kasvanud välja hilisem koostöö õpilaste õppereisidena, õpetajate keelerändena. Näiteks käisime eelmisel aastal Mooste Mõisakoolis ja nüüd soovis üks meie õpetaja sellesse kooli keelerändele minna. Samas on võimalik vastupidine olukord: õpetaja tuli Kuressaarest keelerändelt ja külastame seda kooli kogu kollektiiviga.

Keeleõppes on tähtis roll isiklikul initsiatiivil. Kui töötaja on avaldanud soovi eesti keelt õppida, siis juhtkond on seda alati toetanud ja koos oleme leidnud sobiva lahenduse. Oleme Eesti Keele Instituudile avaldanud soovi, et sügisel saaksime töötajate eesti keele õppega jätkata. Loodame, et see õnnestub. Kooli juhtkond teeb omalt poolt kõik selleks, et keegi ei peaks eesti keele mitteoskamise pärast tööd kaotama.

Suur tänu külalislahkuse eest koolidele, koolijuhtidele ja õpetajatele, kes meie õpilasi, õpetajaid ja töötajaid on võõrustanud!