Üldpädevuste õpetamiseks võib isegi Andrus Ansipi, Marina Kaljuranna või Alar Karise appi kutsuda. Tagasi Kooli tasuta e-tunde vaatas mullu otseülekandes 21 000 õpilast 187 koolist. Jaan Aru õpetas 2022. aastal korraga kogunisti 25 000 õpilast. 

Eesti koolides on juba 18 aastat liikunud külalisõpetajad, kes aitavad õpetada üldpädevusi ehk eluoskusi. Et mitmete alade eksperte napib ja nad ei jõua iga soovijani, hakkas külalisõpetajate „maaletooja“ Tagasi Kooli seitsme aasta eest neid otseülekandena koolidesse viima.  

Nii tehaksegi näiteks rohepädevuse teemal juba kolmandat aastat e-tunde, kusjuures alustades polnud veel täpselt defineeritudki, mis see rohepööre on. 

„Õpilastele ja õpetajatele on oluline tuua uut infot,“ lausub üheksa aastat MTÜ-d Tagasi Kooli juhtinud Teibi Torm. Et uhhuuteadlased ei satuks õpilaste ette ja tunnid oleks tõepoolest kvaliteetsed, eelneb otseülekandele põhjalik ettevalmistus. 

Esineja häälestatakse e-tunniks, üheskoos mõeldakse läbi sisu, määratletakse õpieesmärgid, et e-tunnist huvituvad õpetajad saaksid aimu, mis tunnis sünnib ja millist üldpädevust arendatakse.

Oluline on ka eakohasus. Tunde tehakse eri vanuseastmele ja neile tuleb läheneda erinevalt. Iga e-tunni juurde kuuluvad aktiivõppemeetodid. Õpetajale on ette valmistatud ülesanded, mida ta klassis õpilastega läbi viib. Oluline on ka teaduspõhisus ja reklaamivabadus. 

Tagasi Kooli meeskond kogub iga tunni kohta õpetajailt tagasisidet ja küsitleb kord aastas õpetajaid põhjalikult. Vastustest selgub, et e-tunnid aitavad üldpädevusi õpetada ja 75% õpetajatest kasutavad väljapakutud aktiivõppe meetodeid. 

Tulekul paketid

Aprillist Teibi Tormilt Tagasi Kooli algatuse juhirolli üle võtnud Elisabeth Purga sõnul on edasiseks sihiks võimendada tehtut ja jõuda veel suurema hulga koostööpartneriteni – ekspertide ja koolideni.

Seni on algatus 13 üldpädevuse teemal tunde teinud. Teibi Tormi sõnul püütakse jõuda ühes valdkonnas tervikpaketini. „Esimesena saab valmis rahatarkuse pakett, mis koosneb 52 tunnist kõigile vanuseastmetele,“ selgitab Torm. Juba loomisprotsessis küsitakse õpetajailt ja õpilastelt, mida nad soovivad kuulda ja milliseid ülesandeid teha.

Aastate jooksul on Tagasi Kooli kogukonda kaasatud ligi viiendik õpetajaist, kes saavad uudiskirju, annavad tagasisidet ja jagavad omakorda infot kolleegidele. Kuidas hoida neid võrgustikus?

„Kõik algab küsimusest, mis väärtust meie materjalid õpetajatele loovad,“ sõnab Elisabeth Purga. „Saame olla õpetajaile toeks ajal, mil neile on pandud suured ootused. Saame ulatada abikäe üldpädevuste arendamiseks. On ebarealistlik eeldada, et üks õpetaja suudab lisaks oma ainevaldkonnale ka uusi rohepädevuse või rahatarkuse teadmisi sama hästi edasi anda.“

Kuivõrd arvestab Tagasi Kooli eestikeelsele õppele üleminekuga?

„Varem tegime ka venekeelseid tunde,“ vastab Teibi Torm. „Aga meil on võimalus vene õpilaste ette tuua ka selliseid eksperte, kes räägivad neile arusaadavalt. Õpetajad saavad soovitada oma õpilastele kuulata eri esinejaid, et kuulda erinevat eesti keelt.“ Elisabeth Purga sõnul saab vaadata ka ühe õppeastme võrra madalamaid eestikeelseid tunde, et keelekasutus oleks natuke lihtsam.

Kas kunagi jõuab Tagasi Kooli ka e-ainetundideni, et õpetajate puudust leevendada?

„Tagasi Kooli liigub siiski selles suunas, et õpetaja on oluline. Lisaks pakume tehnoloogiaga integreeritud õpet,“ lausub Teibi Torm. „Tehnoloogia võimalused on tõepoolest inspireerivad. Teeme kõiki tunde telefoniga, ükskõik kust maailma paigast. Igal pool on mobiilne andmeside ja saab striimida.“

Ühes tunnis sõitis külalisõpetaja Teslaga Tallinnast Tartusse. Näitas, et saab isesõitvas autos sõitmise ajal tundi anda. Tehtud on ka otseülekanne Ghanast, kus seal töötav vabatahtlik kõndis hommikul koos lastega kooli – näitas, kui erinevad on maailmad.

„Meie anname sisu ja inspiratsiooni, aga õpetaja on samal ajal klassiruumis ja õpilased teevad pärast ise midagi läbi. See on sama oluline osa tunnist,“ rõhutab Teibi Torm. „Tänu tehnoloogiale saab korraga tuua eksperdid paljudesse koolidesse, mis muidu poleks võimalik,“ märgib Elisabeth Purga. „Klassiruumis, kontrollitud keskkonnas, õpetab aga õpetaja kui oma ala professionaal, kes teab, kuidas inimene õpib. Kui õpetaja annaks video õpilastele kodus iseseisvaks vaatamiseks ja laseks täita töölehti, tekiks küsimus, kas õpilased ikka oskavad iseennast juhtida ja kinnistada.“

„Meid on palju inspireerinud Jaan Aru, kes on teinud ka paar e-tundi, mis olid väga populaarsed,“ lisab Teibi Torm. „Ühes tunnis rääkis ta sellest, kuidas tõhusalt õppida. Korraga osales otseülekandes üle Eesti 1000 klassi ehk umbes 25 000 last. Mitu Saku suurhalli täit! Saame luua üle-eestilise virtuaalse klassiruumi, kuhu tullakse kokku olulisel teemal.“

---

KOMMENTAARID

Angela Tikoft, Tallinna Tehnikagümnaasiumi inimeseõpetuse ja karjääriõpetuse õpetaja:

Otseülekande võimalust ma õpilastega veel kasutanud ei olegi, kuid videoid vaadates olen veendunud, et videoloeng noortele sobib. Videos pause tehes ja üheskoos arutledes jõuame tihti huvitavate teemade ja märkamisteni.

Teemad on olnud vaimne tervis, turvalised suhted ja karjääriplaneerimine. Tunde viivad läbi näiteks Jaan Aru, Brit Tammiste, Airi Lepassar, Lauri Tankler, Kristjan Peäske ja Sirli Lees.

Videoloengu juurde kuuluvate tunnikavade ja töölehtedega olen olnud läbivalt rahul. Hindan kõrgelt võimalust valida ülesandeid, mida saan vastavalt klassile ja olukorrale mugandada. Ülesanded on loodud arusaadavalt ja õpilasi kaasavalt.

Tehnilise poole pealt näen arenguvõimalusena subtiitrite lisamist, et videoloengu mõistmine ei jääks videos tekkinud tehniliste viperuste taha.

Eve Kubi, Antsla Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja:

Oleme kuulanud õpilastega tunde väga erinevatel teemadel. Aegade mittesobivuse tõttu oleme enamikku tunde vaadanud hiljem. Põhiliselt on need olnud sotsiaalainete valdkonnast ja digiteemadel. Meie jaoks on olulised ka riigikaitsega seotud teemad ning välispoliitika. Vaatan kõigepealt tunni tutvustust ja seda, kes on lektor. Otseülekandes oleme vaadanud Sven Mikseri, Andrus Ansipi, Kusti Salmi, Martin Heremi, Hanno Pevkuri, Mikk Marrani, Mikk Oadi, Taimar Peterkorpi, Lauri Tankleri, Riho Ühtegi, Riho Terrase, Maraia Murumaa-Mengeli, Kaimo Kuusiku ja Jüri Ratase loenguid. Meie kooli esimese ja teise kooliastme klassid on samuti aktiivsed e- tundide kuulajad. 

Ka õpetajate streigi ajal andsin nii mõnegi ülesande: noortel tuli kuulata iseseisvalt loengut etteantud teemal ning teha sellest kokkuvõte. Järgmises tunnis siis rääkisime nendest. 

Õpilaste jaoks pole vahet, kas vaadata otse või tagantjärele. Tähtis on, millest ja kuidas räägiti. Samas mõni loeng võinuks üldse olemata olla. Kolme aasta jooksul on olnud kolm juhust, mille puhul on gümnasistid loengu lõpus küsinud: kas see inimene ikka ise aru sai, millest rääkis? Ühel korral soovisid noored loengu poole pealt katkestada ja kuulata samas valdkonnas mõnda asjalikumat loengut. Need inimesed olid oma ala asjatundjad, aga kogemust lektorina vist nappis.

Mulle meeldivad väga loenguga kaasas käivad tööülesanded. Mõnikord olen neid töölehti muutnud, mõne küsimuse lisanud, asendanud või üldse maha võtnud. Tööülesanded on väga hästi ja asjatundlikult koostatud. Vastamiseks tuleb kogu loengut tähelepanelikult kuulata. Osa ülesandeid aga ärgitab noori mõtlema ja vaidlema, sest vaja on arvamust avaldada ja seda kaitsta. Õpetaja ei luba tehisintellekti abimehena kasutada!

Teemaringi peaks täiendama jooksvalt kõige aktuaalsemate teemadega, näiteks küberrünnakud, droon kui sõjapidamisvahend, Ukraina sündmused, Euroopa sinisilmne suhtumine meie idanaabrisse.

Küsisin ka noorte käest, keda nad kuulata tahaksid. Kindlasti võiks lektorite ringis olla rohkem noori, kes räägiksid oma kogemustest, Lähis-Ida ja Iisraeli ümber toimuvast. Samuti võiks oma tööst rääkida inimesed, kelle töö on ümbritsetud salapäraga, näiteks kapo, teabetalituse töötajad, keegi erioperatsioonide väejuhatusest või küberväejuhatusest.