Kui ma õppisin magistrantuuris, tundusid mulle kõik pere ja töö kõrvalt õppivad inimesed superkangelased. Kõigi ülesannete ühele perioodile mahutamine tundus mulle ajaplaneerimise kõrgeim pilotaaž. Praeguseks olen avastanud aga veel ühe kangelaste liigi, ning selleks on meie haridusjuhid.

Ütlen seda, võttes arvesse sügisest käivituva eesti keele õppele ülemineku ja sellega seotud õpetajate (sh tugispetsialistide) terava puuduse, tulised arutelud koolivõrgu korrastamisel, õpilaste ekraanisõltuvuse ja sellest tulenevad tähelepanu- ja käitumishäired klassiruumis ning meie laste ja ka õpetajate vaimse tervise. Laual on fundamentaalsed teemad, millega seotud otsused mõjutavad oluliselt piirkonna hariduses toimuva kurssi, sisu ja tulemusi. Lisaks nendele suurtele väljakutsetele maanduvad lauanurgal ka iga päev reageerimist vajavad kohustused.

Seda tuleristsete kuhja laual vaadates tekib paratamatult küsimus, kui palju meie haridusjuhid kanda jõuavad. Kas siin kehtib ütlus, et igaühele antakse nii palju, kui ta kanda jõuab, või ajab suur tükk suu lõhki? Samas iga koorem saab ükskord täis, kui see pole jagatud. Aga kui juht on üksinda? Kui tal puudub olude sunnil toetav meeskond või on ta omavalitsuses ainus, kelle õlgadel on mingis valdkonnas kogu piirkonna koordineerimine? Kas ta on siis superkangelane või superkangekaelne, kes teeb revolutsiooni käepäraste vahenditega?

Saanud inspiratsiooni Vennaskonna laulust „Appi, ma vajan armastust!“, tahaks parafraseerida: „Appi, Ida-Virumaa vajab juurde haridustöötajaid!“ Meie haridusasutused vajavad eesti keelt kõnelevaid kvalifitseeritud inimesi, kes tooksid kaasa värske hingamise ja uusi lähenemisi. Et meie siin olev tõde ei kõlaks ainsa tõena ning õpiksime ka ise olema tulijate suhtes avatumad.

Hariduses ei toimu muutused kiiresti, selleks on seal liiga palju muutujaid ja asjaosalisi. Üks suurimaid punaseid jooni on see, kui juht ütleb, et me oleme seda ju alati nii teinud. See on koht, kus tuleb asja kriitiliselt vaadata. Et meie superkangelane ei muutuks oma tõest kinni hoides superkangekaelseks, kes tallab oma käidud rada enesekindlalt edasi, kõigest hoolimata.

Uute õpetajate leidmiseks ei piisa enam tööpakkumisest haridusasutuse või omavalitsuse kodulehel. Vaja on avada uks ning väljuda ka ise oma mugavustsoonist. Ja kui see suur ülesanne on täidetud: õige inimene on leitud, siis päris töö inimese hoidmise näol alles algab. Äge on näha, et Tallinna Haridusamet on hakanud pakkuma oma haridusasutustele täielikku värbamistuge, mis hõlmab nii õpetajakandidaatidele suunatud turundust kui ka õpetajate tööle sisseelamise lihtsustamist. Seesugusele toele peaksime mõtlema ka Ida-Virumaal.

Et meie superkangelased saaksid muuta maailma, on neil vaja toetavaid tugisüsteeme ja inimesi. Ida-Virumaal saame toetada Hariduskopteri kaudu, kuid inimesi vajame piirkonda juurde siiski. Kõik teie, kes kaalute karjääripööret, otsite õpetajana uusi väljakutseid või tahate anda õpetades ühiskonnale tagasi, te olete Ida-Virumaale väga oodatud. Meil on hariduse vallas üle 200 tööpakkumise. Head noored, Ida-Virumaa on suurepärane koht eneseteostuseks ning karjääri alustamiseks. Kõik on võimalik ja tehtav, kui sul on tahe ja usk eesmärgi saavutamisse.

Ka superkangelased vajavad tuge, et pühenduda haridusasutuse edendamisele, inspireerides seeläbi oma õpilasi ja kolleege. Ole just sina see puuduv lüli meie superkangelaste meeskonnast ja tule Ida-Virumaale!