E-eksamite puhul on oluline aru saada sellest, et küsimus ei ole, kas need tulevad, vaid millal ja millisel kujul need tulevad. Kui eesmärk on ajakohased, tehnoloogia arengut arvestavad ja kõiki õpilasi võrdselt kohtlevad eksamid, siis võtab nende arendamine väga palju aega. Kui tahta tõsta ülesanded lihtsalt paberilt arvutisse, siis käib kogu protsess mõistagi palju kiiremini. 

Ühiskond haaras e-katseeksamitel toimunud tehnilistest viperustest kiirelt ja tugevalt kinni. Selle põhjus jääb aga natuke arusaamatuks (kui see ei olnud just klikkide hulgaga seotud). 

Igasugune muutus saab alguse katsetamisest, sest selle kaudu tulevadki ilmsiks kitsaskohad, mida siis lahendama hakata. Katsetamise põhjal kogu idee pihuks ja põrmuks materdada ja seejärel maha matta tundub natuke rumal ja selliselt käitudes ei oleks maailmal ilmselt väga palju arengut ette näidata. Paratamatult jäi kogu kärast mulje, et plaan võiks olla jätkata teadmiste kontrolli paberil, kuni meie õpilaste eksamitulemused ei oleks mitte kuskil mujal enam tõlgendatavad ja teistesse riikidesse õppima siirdumine oleks võimatu. Loomulikult ei arva nii kõik ja pigem on rohkem neid, kes arvavad teisiti, kuid kõvemat häält teeb ikka see teine pool. Tehnoloogia areng ei ole valik ja kui tahta pildil püsida, tuleb sellega kaasa minna. 

Küll aga peab üle minema ettevaatlikult ja ülemineku mõte ei tohiks olla pelgalt paberikulu vähendamine või hindamise automaatseks muutmine. Tehnoloogia ja õppeainete sidumises peitub potentsiaal, milleni küündimine mängib kätte hoopis uued võimalused ja arengud. 

„Esialgne plaan e-eksamite rakendamiseks 2025. aasta kevadel tõi tagasisidet koolide, koolide omanike poolt, et 10 kuuga ei jõuta lahendada kooli IT-taristuga seotud muresid, vaja on veel aega, et kaardistada mured, vajadusel viia läbi hanked ning alles siis ollakse valmis e-eksameid rakendama. See viis otsuseni rakendada e-eksameid 2026. aasta kevadel ja lisa 12 kuud on piisav ka selleks, et õpetajad jõuaksid õppetöösse mõistlikul määral integreerida e-eksamil kasutatavaid IT lahendusi,“ kirjutab Harno eksamite ja uuringute keskuse juht Aimi Püüa Õpetajate Lehele. 

Ühtlasi kaikus arendajate ja ülemineku juhtide pöördumistest, et kuni e-eksamiteks ei olda valmis, neid kasutusele ka ei võeta. Sellise lähenemisega olid ka möödunud e-katseeksamid edukad, kuna aitavad arendada järgmisi.