Viljandi Kesklinna Kool koostöös Viljandi Hariduse Arengufondiga on rakendanud pool aastat võimetekohase õppe mudelit. Eesmärk on luua üldhariduskoolis mõtestatud õppija arengu toetamise süsteem, et iga õpilase potentsiaal saaks realiseeruda parimal viisil ning toetataks ka tippsooritajaid.
Õpilaste õpitempo ühes klassikollektiivis võib erineda kuni kuus, vahel kuni kümme korda. Kuna kiiremad õpilased ei vaja lihtsalt rohkem, vaid teistsuguseid ülesandeid, mis nõuavad enam sünteesi, analüüsi ja hindamist, on vaja õppetööd diferentseerida. Tihtipeale muudab liialt madal õpitempo õpilased rahutuks ning see paneb neid tunnis alternatiivseid tegevusi otsima.
Noppeõpe on üks võimalus õpilase andeid arendada. See tähendab, et kiiremini edenevad õpilased nopitakse ühel korral nädalas matemaatikatunnist välja ja nad õpivad ainet õppekavaga võrreldes süvendatult või laiendatult. Kogu lennust osaleb noppeõppes kuni 12 last – see annab õpetajale soodsad tingimused õppijakeskset õpet rakendada. Samal ajal lähenetakse ka õpiabisse minevatele ja klassitundi jäävatele lastele individuaalsemalt ning nad saavad arenguks vajalikku tuge.
Temporühma jagatakse õppijad õppematerjali omandamise tempost lähtuvalt (tegemist ei ole tasemerühmadega, kus rühm on moodustatud õpilaste teadmiste ja oskuste taseme ja hinnete alusel). Rahulikuma tempoga rühmas keskendutakse põhiteemade õppimisele ja kinnistamisele lihtsama struktuuriga ülesannete kaudu. Kiirema tempoga rühmades jõutakse enamjaolt lahendada keerulisemaid probleemülesandeid.
Ka rühmade sees rakendatud diferentseeriv õpe on kohandatud õppijate vajadustest lähtuvalt vastavalt sellele, millises tempos õppijad uut materjali omandavad ning kuidas nad suudavad uusi kontseptsioone haarata ja rakendada.
Paralleelklassidest rühmad
Viljandi Kesklinna Koolis on A-, B- ja C-klass jagatud nelja temporühma. See tagab igas rühmas väikse õpilaste arvu ja individuaalse lähenemise. Kord nädalas nopitakse kõige kiiremast temporühmast tippsooritajad välja ning pakutakse neile just nende arengu toetamiseks vajalikke ülesandeid.
Noppeõppesse ja temporühmadesse jagatakse õpilased klassijuhataja, aineõpetaja, eripedagoogi ja lastevanemate koostöös. Õppijatel on võimalik vastavalt edenemisele ühest grupist teise liikuda, see hoiab ära ka õpilaste sildistamise. Eri õppeainetes loodud rühmadesse jagatakse õppijad just antud õppeaines avalduvast individuaalsest õpitempost ja võimekusest lähtuvalt, mis tähendab, et õpilane Pille võib õppida näiteks kolmandas matemaatikarühmas ja esimeses eesti keele rühmas või vastupidi. Oluline on toonitada, et paralleelklassidest moodustatud rühmasid rakendatakse ainult teatud õppeainetes, kus on ka teaduslikke tõendeid rühmitamise rakendamise efektiivsuse kohta. Suurem osa ajast õpitakse tavapärases klassikomplektis.
Õpilaste rühmitamine just temporühmadesse on tekitanud mitmeid küsimusi. Positiivsena saab esile tuua õpetaja vabaduse juhendamise viisi valikul. Samuti võimaldab õpitempo alusel rühmitamine kohandada õpet vastavalt rühmale, pakkudes sobivaid ülesandeid nii rohkem kui ka vähem võimekatele õpilastele.
Klasside segunemine rühmadesse teatud tundides annab õppijatele võimaluse lävida oma tavaklassi mittekuuluvate eakaaslastega, mis toetab ühtse koolipere tunnet. Vastuväitena on esile toodud õpilaste sildistamist ning õpetajate soovimatust madalama tempoga rühmasid õpetada. Samuti tuleb silmas pidada võimaliku ebavõrdsuse süvendamise ohtu.
Kui oled ohukohtadest teadlik, on neist võimalik ka hoiduda. Õpetajate ettevalmistus, kõigi õppijate kaasamine ning toetamine, regulaarne tagasisidestamine ja hindamine on siin võtmetähtsusega.
Kitsaskohtade vältimine ja mõju seiramine
Temporühmade ja noppeõppe eduka rakendamise võti peitub nende paindlikus rakendamises ja sildistamise vältimises. Ülioluline on järjepidev õppijate arengu jälgimine ning rühmade vahel liikumise võimaldamine. Õpetajad õpetavad eri rühmades, seega on õpilaste vaatest elimineeritud kuvand, kus nt õpetaja Juta õpetab alati kõige kiirema tempoga rühma.
Samuti hoiab erineva edenemiskiirusega temporühmade õpetamine õpetajaid vormis ega loo moonutatud pilti õpilaste võimekusest. Eestis on hariduskorralduse juhtivpõhimõtet ehk kaasavat haridust rakendatud üle kümne aasta, mis tähendab, et nii õpilased, õpetajad kui ka lastevanemad on harjunud eri tüüpi (nt õpiabi-) rühmade rakendamisega ning sellesse suhtutakse kui tavapärasesse õppekorraldusse.
Õppekorralduslike muutuste mõju jälgimiseks on kasutusele võetud mitmed mõõdikud, mis hõlmavad (õpi)motivatsiooni seiramist, akadeemilisi tulemusi, õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate subjektiivset tagasisidet ning õpetajate ja õpilaste rahulolu-uuringu tulemuste riiklikku kõrvutamist. Eripalgeliste mõõdikute rakendamine peegeldab mitmekülgselt rakendatud meetmete tulemuslikkust.
Kolme aasta pärast, kui üks kooliaste on uuendatud õppekorralduse alusel õppinud, saab teha põhjalikuma analüüsi. Sellest johtuvalt on võimalik sarnaste tunnustega Eesti üldhariduskoolidel mudel soovi korral üle võtta, seda oma kooli vajadustest ja võimalustest lähtuvalt kohandada ning rakendada.
Uut õppekorraldust on osaliselt rakendatud pool aastat ning sellele eelnes õppijate (õpi)motivatsiooni seiramine ja algtaseme fikseerimine. Kordusmõõtmised viiakse läbi järgmise õppeaasta poole pealt, seega tuleb võrreldavate andmete saamiseks veel veidi oodata. Sellegipoolest on õpetajate ja õppijate senine subjektiivne tagasiside julgustav ja paljulubav.
Võimetele ja vajadustele vastavat haridust on õigus saada igal õpilasel, sealhulgas nii erivajadusega kui ka väga andekal. Andekus on õppija erakordne arengupotentsiaal ning kõiki õppijaid puudutav dünaamiline isikliku arengu konstrukt. Selle avaldumine sõltub nii individuaalsest eripärast kui ka ümbritsevast keskkonnast. Kuna õppijad veedavad suurema osa oma päevast koolis, on oluline, et iga õpilase andekust märgataks ja toetataks ka igapäevase õppetöö raames.
Diferentseeriv õppekorraldus Viljandi Kesklinna Koolis:
- noppeõppe rühmad matemaatikas (2.–4. klassis),
- tempo- ja noppeõppe rühmad matemaatikas (5.–9. klassis).
Uuest õppeaastast lisanduvad:
- noppeõppe rühmad matemaatikas ja eesti keeles (1. klassis),
- temporühmad keemias ja füüsikas (8.–9. klassis),
- temporühmad eesti keeles (5.–9. klassis),
- väitlusõpetus võimekatele kirjanduse ja ühiskonnaõpetuse lõiminguna (8.–9. klassis).
Viljandi Kesklinna Kooli õpetajate ja õpilaste arvamused diferentseeriva õppekorralduse kohta
- „Noppeõppe rakendamine võimaldab kiiremini edenevatele õppijatele pakkuda erinevaid taju ja tähelepanu ülesandeid, mis toetavad laiema pildi nägemist.“ Noppeõppe õpetaja
- „Kõige väljakutsuvam ja aeganõudvam on leida noppeõppe õpilaste jaoks sobivaid ülesandeid, ent mind motiveerib noppeõppe rakendajana see, kui 4. klassi poiss ütleb: „Ojee, kui lahe!““ Noppeõppe õpetaja
- „Noppeõppe lapsed haaravad materjali lennult, nad näevad seoseid, neil avaldub loovus, nad on motiveeritud. Kui võimalik, võiks noppeõpe rakenduda üle Eesti.” Noppeõppe õpetaja
- „Noppeõppe tunnid on väga huvitavad ja praktilised, aeg läheb kiiremini kui tavalises matemaatikas. Esimestes tundides oli raske ülesannetest aru saada, aga nüüd juba on lihtsam.“ 4. klassi õpilane
- „Noppeõppe tunde võiks olla kaks korda nädalas, sest need on nii põnevad.“ 4. klassi õpilane
- „Temporühm on matemaatika õpetamisel ideaalmaastik. Sarnases tempos õppides on õpilaste vastuvõtuvõime ühtlasem, kuna ollakse „samal lehel“, väheneb frustratsioon ja paraneb õhkkond. Tähelepanu, mis on materjali omandamisel üks tähtsamaid aspekte, püsib paremini.“ Temporühma õpetaja
- „Õpetajana tunnen end temporühmas väga hästi: tundi on parem ette valmistada, õppemaht tunnis on lihtsamini planeeritav, õppemeetodi valik on mitmekesisem, sest lapsed õpivad sarnasemalt, ajakasutus on efektiivsem. Temporühmas on paremini toetatud nii õpilane, kui õpetaja.“ Temporühma õpetaja
- „Meie temporühmas on hästi toetav seltskond.“ 9. klassi õpilane
- „Nüüd on õpetajal mahti toetada igat õppijat personaalsemalt.“ 9. klassi õpilane
- „Arvestades tänaseid üldhariduskooli väljakutseid, on temporühmad ja noppeõpe üks teostatav võimalus õppe korraldamiseks. See toetab haridusvaldkonna arengukavas välja toodud õppijast lähtuva õppe realiseerumist.“ Viljandi Kesklinna Kooli juht Kaija Kits.
Võrgustikutöö
Õppekorraldusliku uuenduse ettevalmistamiseks ja rakendamiseks on läbi viidud üle neljakümne kohtumise erinevate osapooltega. Lisaks järjepidevatele debriefingutele temporühmade ja noppeõppe rakendajate ning õpilastega, on protsessi kaasatud andekuse uurija Viire Sepp, Haridus- ja Teadusministeeriumi andepoliitika nõunik Marek Järvik, noppeõppe rakendaja ja meetme mõju uurija Karin Konksi, Viljandi linna üldhariduskoolide juhid, koolipidaja ja lapsevanemad. Koostööd tehakse veel Tartu Ülikooli, Eesti Väitlusseltsi ja Eesti Vabaühenduste Liidu ning erasektoriga. Oskusteavet on saadud ka Heateo Sihtasutuse esindajatelt. Mudeli rakendamise osas on edasiviivat tagasisidet jaganud Haridus- Teadusministeeriumi üldharidus- ning noorte ja andepoliitika osakondade töötajad. Praktilist kogemusvahetust on jagatud Pärnu Ülejõe Põhikooli, Rakvere Reaalkooli ja SädeTERA esindajatega.
Uut õppekorraldust on osaliselt rakendatud pool aastat ning sellele eelnes õppijate (õpi)motivatsiooni seiramine ja algtaseme fikseerimine. Kordusmõõtmised viiakse läbi järgmise õppeaasta poole pealt, seega tuleb võrreldavate andmete saamiseks veel veidi oodata. Sellegipoolest on õpetajate ja õppijate senine subjektiivne tagasiside julgustav ja paljulubav.
Lisa kommentaar