Toomas Raag.

Põhikooli lõpueksamid varasemaks – kas rohkem kahju kui kasu?

Toomas Raag.
2 minutit
364 vaatamist

Põhikooli lõpueksamite senisest varasemaks toomine põhjustab paljudes koolides segadust ja rahulolematust. Seda nii aineõpetajate kui ka koolijuhtide hulgas. Haridusministeerium põhjendab muudatusi õpilaste huvide eest seismise, sujuvama haridustee ja ühtsete reeglite juurutamisega. Pole kahtlust, et ministeeriumi kõrval hoolib ka kogu koolipere õpilase heaolust. 

Idee, et eksamid toimuksid varem kui seni, kõlab pealtnäha mõistlikult: õpilastel oleks senisest varem teada, milline on nende tulemus, mis omakorda annaks neile rohkem aega gümnaasiumidesse ja kutsekoolidesse kandideerimiseks. Ent kriitiliselt vaadates kerkivad esile mitmed probleemid ja küsitavused, mis seavad kahtluse alla sellise muudatuse otstarbekuse.

Varasem eksamiperiood tekitab lisakoormuse nii õpilastele kui õpetajatele. Tavapäraselt on eksamid toimunud kevade lõpus, kui kogu õppeaasta materjal on läbitud. Kui eksamid toimuvad varem, peab materjali omandama kiiremini, mis tähendab intensiivsemat tempot ja vähemat aega süvenemiseks. Eriti keeruline on see just nõrgematele õpilastele, kellel on raske teistega sammu pidada. 

Samuti tuleb arvestada õpilaste vaimse tervise ja heaoluga. Eksamiärevus ja stress on niigi suur probleem, mida eksamite varasemaks nihutamine võib veelgi süvendada. Kui eksamid tuuakse varasemale ajale, väheneb õpilastele antav ettevalmistusaeg ja suureneb pinge. Oluline on mõista, et igasugune muutus õppekorralduses ei tohiks suurendada noorte vaimset koormust.

Haridusministeerium nõustub, et üleminek on pingeline kõigile asjaosalistele. Ministeeriumi hinnangul võimaldab põhikooli lõpueksamite tulemuste varasem selgumine koolidel arvestada neid gümnaasiumisse ja kutsekooli sisseastumisel. Koolijuhtide hinnangul kannavad põhikooli lõpueksamid ja gümnaasiumi sisseastumise eksamid erinevat eesmärki ja neid pole võimalik ühitada.

Koolipere kriitikast hoolimata on ministeerium kindel, et põhikooli lõpueksamite varasemaks toomisel on selged eesmärgid, mis keskenduvad õpilastele sujuvama haridusteekonna pakkumisele.

Põhiline etteheide ministeeriumile on aga liigne kiirustamine muudatustega. Aeg näitab, kas õpilased võidavad muudatustest või saavad hoopis kahju. Praegu on aga juba selge, et igasugused muudatused on hea kõigi asjaosalistega eelnevalt põhjalikult läbi arutada.

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Koolipäeva hilisem algus: laste heaolu on olulisim

Nüüdseks on selge: koolipäev algab järgmise aasta sügisel kõikjal Eestis kell 9. Teoretiseeritud on sel teemal juba…

2 minutit

Kossu valguses

Korvpalli Euroopa meistrivõistluste finaalturniir Riias lõppes Eesti koondise jaoks väga valusalt. Spordisõbrana on raske selle viimase mängu peale mõelda. Paraku tähendas selle mängu…

3 minutit

Õpetajate puudus on hariduse punane tuli

Õpetajate puudus ei ole enam üksikute koolide või piirkondade probleem, vaid kogu Eesti haridussüsteemi kõige valusam väljakutse. Koolijuhid ja…

2 minutit
Õpetajate Leht