Kaasava hariduse mõiste alla käib haridussüsteem, kus kõik lapsed, sõltumata oma erivajadusest, õppimisstiilist või taustast, saavad võrdsetel alustel haridusest osa. 

Kaasava hariduse edendamine vajab kõikjal tugevat poliitilist ja ühiskondlikku tahet, aga ka küllaldast ressurssi ja professionaalseid õpetajaid. Eestis, nagu ka mujal, on üks peamisi probleeme see, et õpetajatel ei ole alati piisavalt teadmisi ega oskusi, kuidas erivajadusega lapsi tõhusalt õpetada ja toetada. Samas on klassid tihtipeale suured ja individuaalne lähenemine eeldab palju lisatööd. See tekitab frustratsiooni nii õpetajates kui ka lapsevanemates, kes tunnevad, et lapsi ei toetata nii palju kui vaja. Sageli ei ole piisavalt tugispetsialiste ega raha, et pakkuda kvaliteetset ja tõhusat tuge igale lapsele, kes seda vajab. 

Kaasava hariduse mõte pole lihtsalt tuua erivajadusega lapsed tavaklassi, vaid luua selline keskkond, kus iga laps, olenemata taustast või võimetest, tunneb end väärtusliku ja kaasatuna. Laste koosõppimine ja vastastikune mõistmine arendab empaatiat ja sallivust, mis on tänapäeva ühiskonnas hädavajalikud omadused.

Kui võrrelda Eesti olukorda muu maailma omaga, on ilmne, et kaasavat haridust rakendada pole lihtne ka mujal. Põhjamaad, eriti Norra ja Taani on oma tugiteenuste ja väikeste klassidega, kus igale lapsele saab läheneda individuaalselt, siin sageli eeskujuks. Nendes riikides on kaasava hariduse kontseptsioon integreeritud sügavalt haridussüsteemi, mistõttu on sealne õpetajate ettevalmistus ja ressursside jagunemine paremal tasemel. Samas jagub ka seal murekohti, eriti seoses õpetajate läbipõlemise ja üha suureneva töökoormusega.

Itaalias on juba aastakümneid edendatud poliitikat, et kõik lapsed õpivad koos, sõltumata erivajadustest. Itaalia on likvideerinud erikoolide süsteemi ja keskendub täielikult kaasamisele. Kuigi see lähenemine on paljuski inspireeriv, on sealgi probleemiks õpetajate ja spetsialistide puudus ning paljud vanemad ja õpetajad tunnevad, et olemasolevad süsteemid laste vajadusi alati ei rahulda.

Kaasav haridus on Eestis ja maailmas mitmetahuline väljakutse, mille ellurakendamiseks on vaja kõigi asjaosaliste – õpetajate, õpilaste, vanemate ja poliitikute – koostööd. Eestis on kaasava hariduse edasiseks arendamiseks palju potentsiaali, kuid selleks tuleb tagada, et edasiminekut ei pidurdaks ressursside ja spetsialistide puudus. 

Rahvusvaheline kogemus näitab, et kaasavat haridust edendada on keeruline, kuid pikaajaliselt tasub see end ära, kuna loob sallivamat ja võrdsemat ühiskonda.