Nüüdsel ajal koolis käivad lapsed ja noored on sõna otseses mõttes nutimaailma sündinud. Neile on iseenesestmõistetav, et telefon on pidevalt käepärast. Telefonita ei lahkuta kodust, see võetakse kaasa ka vetsu ja voodisse. Telefoniga uinutakse ja ärgatakse. Nutimaailm on nad neelanud.
Vestlused noortega näitavad, et alates põhikoolist veedab märkimisväärne osa neist nutimaailmas lausa kümme tundi ööpäevas. Oma mõtteid telefoni kasutamise reguleerimisest koolis ja iseenda nutiseadmete kasutamise harjumustest jagavad Eesti eri koolide õpilased.
Saara, 7. klass
Meie koolis hakati õpilastelt telefone koolipäeva alguses ära korjama kaks aastat tagasi. Just põhikooliosas, algkoolis seda ei tehta. Arvan, et mingis mõttes on see põhjendatud, sest mõned õpilased teevad telefonidega lollusi. Samas kui sul on vaja hästi kiiresti kellegagi ühendust saada, pead minema õpetajate tuppa ning selgitama ja põhjendama, miks sul on helistada tarvis, ja siis ka mõned õpetajad ei luba enne, kui küsivad selleks loa kooli sekretärilt. Võiks olla nii, et aineõpetaja korjab telefonid tunni alguses ära, aga annab need tagasi pärast tundi, mitte alles päeva lõpus.
Kaks aastat tagasi oldi vahetunnis peamiselt telefonis. Õpetajad on meile selgitanud, et just sellepärast hakkasidki nad meilt telefone ära korjama, et me üksteisega suhtleksime. Telefonid võiksid ikkagi meil olla, nende kasutamist vahetunnis saaks ju reguleerida. Mõnes koolis on koridorid, kus õpilased tohivad telefonis olla, ja koridorid, kus mitte. Näiteks esimesel korrusel ei või, aga teisel tohib. Nüüd, kui me enam vahetunnis telefonis olla ei saa, räägime üksteisega juttu ja õpime järgmisteks tundideks. Tõepoolest, me suhtleme üksteisega rohkem. Seega mõnes mõttes on see telefonikeeld lausa hea.
Ma olen oma telefonis pannud mõnele äpile piirangud peale, sest mõnel päeval läheb nende kasutamine päris hulluks kätte ära. Suhtlemisäppidel mul piiranguid pole, et saaksin oma sõpradega rääkida, aga neid, kus ma lihtsalt ringi vaatan, luban endal kasutada kaks tundi päevas. Seega skrollin ma telefonis iga päev umbes kaks tundi, lisaks kuulan muusikat ja teinekord olen sõpradega mitu tundi kõnes. Oma kõige lähedasemate sõpradega suhtlen Messengeris, skrollimisäppidest kasutan TikToki ja Instagrami. Tuttavatega suhtlemiseks kasutan SnapChati. Õhtuti võtan telefoni voodisse kaasa, sest tahan enne magama jäämist midagi kuulata või kirjutan veel viimased chat’id sõpradega.
Mia, 12. klass
Meie koolis on nii, et kui kasutad telefoni tunnis rohkem, kui kuulad õpetajat, võtavad õpetajad telefoni ära või teevad märkuse, aga kindlaid reegleid ja konkreetset kasutamiskeeldu ei ole. Võib-olla algklassides on ja gümnaasiumis lüüakse juba käega, seda ma ei tea. Igatahes võime vahetunnis vabalt telefonis olla.
Arvan, et kindlasti oleks õpilaste keskendumisvõime telefonideta parem, nad paneksid rohkem asju tähele ja teeksid midagi muud, kui lihtsalt passiksid telefonis. Samas usun, et kui telefon lihtsalt ära võetaks, algaks üks skeemitamine – hakataks keskenduma sellele, kuidas telefon tagasi saada või seda salaja kasutada.
Olen ise ka vahetundides telos. Sõltub sellest, kas jaksan suhelda. Muidugi on vahetunde, kus me kogu aeg omavahel jutustame või teeme üheskoos midagi, aga mõni hetk on tõepoolest selline, et lihtsalt ei jaksa midagi muud teha kui omaette istuda, muusikat kuulata või surfata. Mõnikord suhtlen telefonis väljaspool kooli olevate sõpradega. Mõnikord, kui näen mõnda naljakat meemi, näitan seda ka teistele ja saame koos selle üle naerda.
Sain oma esimese nutitelefoni, kui läksin 1. klassi. Ma ei tunne, et oleksin telefonist hullult sõltuvuses. Noh, halvemal päeval olen telefonis lausa kümme tundi, parematel päevadel umbes viis. Õhtuti võtan telefoni ka voodisse kaasa ja see on muidugi väga halb. Samas unetunde see minult ei röövi, magan igal öösel üheksa tundi ja see on täpselt see, mida ma vajan.
Arvan, et telefonide keelamine tooks kaasa selle, et lapsed muutuvad salakavalateks ja hakkavad mõtlema välja igasugu lahendusi, kuidas telefoni kasutada saaks. Pigem võiks kool pakkuda vahetundideks välja põnevaid tegevusi, mis pakuksid skrollimisele alternatiivi. Mulle endale meeldib väga näiteks meisterdada, värviraamatuid värvida ja puslesid kokku panna. Aga neile, kes mingil juhul telefonist loobuda ei taha, võib soovitada ka mõnda lahedat arendavat mängu.
Naatan, 10. klass
Minu koolis on lubatud telefoni kasutada, isegi tundides võib telefon laua peal olla. Mingeid piiranguid ei ole. Ise arvan, et vähemalt vahetunnis peaks olema telefoni kasutamine keelatud. Tulen koolist, kus telefoni kasutamine polnud lubatud ja sealt sain hea harjumuse teha vahetunnis midagi kasulikku. Nüüd näen, kuidas vahetunnis istuvad kõik telos ega räägi kellegagi, ei loe raamatuid. Minu meelest on see halb. Minu vanas koolis oldi küll salaja telefonis, aga tänu keelule ei olnud seda liiga palju. See oli hea.
Ise proovin telefoni kasutada võimalikult vähe. Näen, et see on mõttetu ajaraisk. Kasutan seda võib-olla pool tundi või maksimaalselt tund aega päevas, tavaliselt suhtlemiseks ja info otsimiseks. Sotsiaalmeediat, nagu SnapChati või Instagrami ei taha ma üldse kasutada, minu arvates on sotsiaalmeedia igas mõttes halb. Enamasti kasutan telefoni artiklite lugemiseks või vahepeal Youtube’i vaatamiseks.
Vahepeal tundub, et saan tänu sellele vähem informatsiooni. Samas ei sega see mind väga, sest enamasti suhtlen sõpradega päriselus. Kui mul on vaja neile kirjutada, kasutan peamiselt Discordi, koolis aga kasutame õpetajate ja õpilastega suhtlemiseks Microsoft Teamsi.
Laura, 10. klass
Minu meelest peaks telefonide kasutamine olema tunni ajal keelatud, sest see segab tööd. Samas vahetunnis võiksid telefonid olla lubatud. Minu arvates pole keelamisel väga mõtet, sest õpilased leiaksid niikuinii mingi võimaluse telefonis olla. Tulen koolist, kus telefonide kasutamine oli keelatud, aga enamik õpilastest oli vahetunnis ikkagi telefonis. Praeguses koolis tohime vahetunnis telefonis olla ja mul on tunne, et seda tehakse vähem kui minu vanas koolis. Võib-olla on see nii sellepärast, et kõik on uued ja omavahel on huvitav suhelda.
Kui telefonid üldse ära võtta, suhtleksid inimesed omavahel ilmselt oluliselt rohkem. Ise olen koolis telefonis vaid siis, kui sõbrad on eemal ja mul pole parasjagu mingeid kooliasju tarvis teha. Muidu ajan sõpradega juttu.
Robin, 8. klass
Võin vist ennast telefonisõltlaseks pidada. Ma ei ole täpselt vaadanud, aga olen kindlasti mitu tundi iga päev telos. Kui mul telo lähedal pole, tunnen end närviliselt. Isegi kui ma seda parasjagu ei kasuta, tunnen end hästi, kui mul telefon taskus on. Minu meelest ei ole õige keelata koolis telefoni kasutamine, sellest on ju palju abi. Näiteks on vaja vahepeal Stuudiumi vaadata, samuti jagavad paljud õpetajad õppematerjali netis. Päris tihti kasutan ma telefoni pildistamiseks. Näiteks olen tahvlilt pildistanud asju, mida õpetaja sinna kirjutab, et kodus oleks lihtsam õppida. Vahetunnis tahan sageli muusikat kuulata, minu jaoks on see puhkus. Mõnikord vaatan koos sõpradega naljakaid meeme või videoid, see on väga lõbus. Mida muud me siis vahetunnis teeksime? Ei hakka ju mööda koridori jooksma ja kulli mängima.
Ka täiskasvanud on pidevalt telefonis. Nad otsivad sealt infot, loevad uudiseid, tšätivad sõpradega, kuulavad muusikat ning vaatavad meeme ja videoid. Mis seal siis teistmoodi on? Koolis võiks olla tunni ajal telefonide kasutamine keelatud, aga ära neid korjama ei peaks. Või kui, siis ainult sellelt, kes reeglit rikub ja salaja telefonis on.
Artikli ilmumist toetab SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kes on kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtust programmi ehk CERV programmi kontaktpunkt Eestis. Lisainfo www.kysk.ee/cerv.
Lisa kommentaar