Teadjail on kohustus mäletada ajalugu ja inimesi, kellele oleme tänu võlgu eestikeelse hariduse säilimise eest. Ehk on tulnud aeg mõelda, mis saavutatust vajab taaselustamist. Ja mida on praegustel haridusjuhtidel Ferdinand Eiseni väärikale panusele eesti hariduse arenguks lisada.

17. novembril tähistati Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumis konverentsiga kunagise haridusministri ja filosoofi Ferdinand Eiseni (17.11.1914–31.10.2000) 110. sünniaastapäeva. Korraldajateks olid muuseum ja õpetajate ühendus Delta Kappa Gamma.  

Konverentsi avas Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Eisenile pühendatud näitust tutvustas Marga Lvova ning Lea Lumi kõneles Eisenist kui tööandjast. Jaan Laidmets käsitles koolinoorte laulupidude korraldamist ja klassivälist tööd eri valdkondades aastatel 1960–1980. Reet Võrk meenutas õpilastööde näituste korraldamist ning nende suurt menu. Esinejal jagus tunnustust tollasele ministrile aga eelkõige esteetilise tsükli ainete väärtustamise ning professionaalse õpetamise korraldamise eest. 

Johannes Käisi Seltsi liige Kai Võlli tegi ettekande Eiseni tegevusest oma õpetaja Johannes Käisi rehabiliteerimisel. Mare Torm käsitles koolieelsete lasteasutuste süsteemi loomist ning allakirjutanu tegi kokkuvõtte sellest, milline oli Eiseni roll eesti koolikultuuri arendamisel ja eestikeelse hariduse säilitamisel keerulistes tingimustes. Konverentsil, mille lõpetas Eiseni tegevusele veelgi huvitavaid seiku lisanud vestlusring, osales kohapeal üle 40, Zoomis üle 200 huvilise. 

Ferdinand Eisen oskas targalt haridussüsteemi juhtida ja temaaegne ministeerium tollast ulatuslikku koolivõrku hallata. Nii oli kvaliteetne üldharidus kättesaadav üle Eesti. Konverentsil osalejad said infolehe, millel oli kirjas olulisim Eiseni ajal saavutatust. Mõelgem siis saavutatule. 

• Eesti pedagoogikale teadusliku aluse loomine – Arnold Greeni toetusel asutati detsembris 1959 Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituut (PTUI, suleti 1991). Sellele lisandus uurimishimulist koolirahvast ühendav Ühiskondlik Pedagoogika Uurimise Instituut (ÜPUI, 1972). Tugisüsteemid PTUI, VÕT ja ÜPUI lubasid kavandada ja ellu rakendada informeeritud hariduspoliitikat.
• Loogilise ja professionaalse nõustamise ja täienduskoolituse süsteemi loomine – PTUI teadlased, VÕT-i metoodikud, HTM-i inspektorid –, millega ühendati pedagoogikateadus, koolipraktika metoodilised lahendused ja asjatundlik kontroll.
• Koolieelse hariduse süsteemi loomine koolivalmiduse saavutamiseks ning vastavate käsiraamatute avaldamine 1968 ja 1974.
• Johannes Käisi pedagoogilise pärandi taaselustamine ja Eesti koolikultuuri ajaloolise kogemuse väärtustamine.
• 11-klassilise eesti õppekeelega üldhariduskooli säilitamine (lisa-aasta põhjendamine vene keele õppimise vajadusega).
• Süvakoolide ja -klasside rajamine üle Eesti (võõrkeelte, matemaatika, loodusainete, kunstide, kirjanduse, teatri, spordi süvaklassid ja -koolid) õpilastele, kes olid neis valdkondades kas eriandekad või soovisid tavaprogrammidest põhjalikumalt asjaga tegelda. Nendes õppinute roll meie taasiseseisvumisel vajab alles analüüsi.
• Esteetilise ja kõlbelise kasvatuse eriline tähtsustamine, omaloominguliste õpilasalmanahhide väljaandmise toetamine; õpilastööde näituste viimine rahvusvahelisele tasandile.
• Sanatoorsete koolide rajamine erivajadustega õpilastele (Haapsalus, Keila-Joal jm). See võimaldas järelravi professionaalsete arstide ja pedagoogide käe all. Tasandusklasside loomine õpiraskustega lastele.
• Emakeelse õppevara (eeskätt õpikud ja töövihikud; võõrkeeltes jt ainetes õppekomplektid) koostamine, katsetamine ja rakendamine õppetöö diferentseerimiseks.
• Loodushoiualase õpetuse, koolimetskondade (85) ja koduloo uurimise edendamine ning hõimurahvastega suhtlemise (liivlased!) toetamine.
• Üleminek viiepäevasele koolinädalale. Eisen toetas Artur Tiki algatust Tallinna 21. Kooli algklassides 1966/1967. õppeaastal.
• Õpetajate päeva tähistamine alates 1965. aastast.
• Koolinoorte laulupidude traditsiooni loomisele kaasa aitamine ning noorte sporditöö igakülgne toetamine.
• Ministeeriumitöötajate kõrge erialase professionaalsuse arendamine ning respekteeriv ja toetav suhtlemine ülikoolide, koolijuhtide, õpetajate ja lastevanematega.

Meil pole teisi õpetajakutsega haridusministreid olnud ja ilmselt see võimaldaski üldhariduskooli tundval haridusjuhil keerulisel ajal rahvusliku pedagoogika ja koolikultuuri arendamise võimalusi näha. Mati Karmini loodud kaunis Ferdinand Eiseni bareljeef asub Tõnismäel HTM-i Tallinna esinduse majas.